sovangut. ILLUSTRAATORID On kõnega otseslt seotud sõnatud tegevused, mida kasutatakse sõnalise väljenduse kordamiseks, täiendamiseks või rõhutamiseks. Illustraatorid aitavad kõnelejal väljenduda elavamalt, kuulajal aga paremini aru saada. Sõltub samuti tüübist ja rahvuslikust omapärast. Itaallased/ inglased. REGULAATORID On tegevused, mis aitavad omavahelist suhtlust juhtida ja kontrollida. Enamasti kasutatakse noogutamise, viipe, pearaputuse , kulmukergitusega või muul viisil kujundatud regulaatoreid tervitades, hüvastijätul, teise inimese poole pöördumisel. Need annavad tunnistust selle kohta, mida inimene parasjagu mõtleb. Siia kuuluvad ka eri liiki puudutused. D. Morrise järgi on enese puudutamise varjatud siht enda lohutamine, rahustamine, eneseintiimsus. President Kennedy näppis avalikkuse surve all oma keskmist vestinööpi, Winston Churhill olevat pingeolukorras surunud käed vastu kuue alumist serva.
A. Mehrabian on kindlaks teinud, et ainult sõnade abil antakse teabest edasi 7 % , heli abil (kaasaarvatud hääletoon) 38% ning mittesõnaliste vahendite kaudu 55% . (1:7) 1.1 Põhilised suhtlemiszestid ja nende päritolu Põhilised suhtlemisliigutused on kogu maailmas sarnased. Peanoogutus tähendab peaaegu kogu maailmas jaatust või siis kinnitust. Arvatakse, et see on kaasasündinud liigutus, kuna seda kasutavad ka kurdid ja pimedad. Sama lugu on ka pearaputuse ehk eituse väljendamiseks. Mõned liigutused on pärit meie minevikust. Näiteks hammaste paljastamine on säilinud ajast, mil vastasele hammastega kallale ja ka tänapäeva inimene teeb nii kui tigedaks muutub. Naeratus oli ähvardav ilme, aga tänapäeval on see välja kujunenud sõbralikkuse ja rahulolu märgiks. (1 :1 1.2 Liigutuste kogum Nagu iga keel, nii kooseb ka kehakeel sõnadest, lausetest ja kirjavahemärkidest. Iga liigutus
projekti lahti seletades, millelegi osutades, rütmi ette näidates. Näiteks ütleb ostja müüjale- Ma 6 soovin seda lihatükki- ja näitab näpuga soovitud karbonaadi poole. Ja öeldes noogutame, eitades raputame pead. Püütud kalapurakat kirjeldades joonistab kalamees kätega õhku Regulaatorid on tegevused, mis aitavad omavahelist suhtlust juhtida ja kontrollida. Enamasti kasutatakse noogutamise, viipe, pearaputuse, kulmukergitamisega vm viisil kujundatud regulaatoreid tervitades, hüvastijätul, teise inimese poole pöördumisel. Need annavad tunnistust ka sellest, mida zhesti kasutaja parasjagu mõtleb või tunneb. Kuulates noogutate peaga, andes kõnelejale märku, et saata aru ja et ta jätkaka. Kui vaatate kõrvale, signaliseerite, et on aeg lõpeteda. Tundlik kõneleja muudab vestluse käiku vastavalt kuulaja regulaatorzhestidele. Siia alla kuuluvad ka eri liiki puudutused
annaabi.ee 
