maamiilitsaga, et siis üheskoos saksad minema ajada ja jääda ootama prantslasi, kes nad vabastaks. 1807. aasta märtsi alguses korraldati ajutine maakaitsevägi ümber mobiilseks maamiilitsaks üldsuurusega 201 075 meest ning see jagati polkudeks, pataljonideks ja roodudeks. Eesti- ja Liivimaa mobiilse maamiilitsa liikmed koondati väljaõppeks Tallinna ning Tartusse. Teenistusse nimetatud mehed vabastati teotööst ja pearahamaksust, samuti hakkasid nad saama palka. 25. juunil 1807 sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa Tilsiti rahu ning maakaitseväeks polnud seejärel enam vajadust. 26. septembril saadeti see laiali, ent suurem osa miilitsateenistusse kutsutud meestest võeti nekrutitena regulaarväkke. Nõnda sattus Balti kubermangudest sõjaväeteenistusse neli kuni viis korda rohkem mehi kui tavaliselt. 7 5.4. Paldiski blokeerimine Rootsi ja Inglise laevade poolt 08
Linnadesse asutati gümnaasiume, maakonna- ehk kreiskoole ja elementaarkoole. Sellega ühtlustati haridussüsteem algharidusest kõrghariduseni (Vahtre, 2000). 15 Kindlamale alusele seati talurahvakoolide korraldus alles pärast pärisorjuse kaotamist 1816. (resp. 1819.) aastal. Koolide asutamise ja ülalpidamise kohustused jäid siitpeale valdade kanda. Hariduse andmist väärtustati koolmeistrite sotsiaalse staatuse tõstmisega, vabastades nad pearahamaksust, nekrutikohustusest ja ihunuhtlusest (Laur, 2003). 16 5. KULTUUR Kõrvuti Kesk-Euroopa ja Venemaa vahelise kultuurisillana funktsioneerimisega pakkus Põhjasõjas laastatud ning haritlastest tühjaks jäänud Baltikum ka ise soodsaid tegutsemisvõimalusi Saksamaa protestantlikes ülikoolides hariduse saanutele. Suhteliselt kaugel asuvasse põhjamaisesse provintsi ettevõetud reis tasus end ära.
vastuseisu tõttu ei teostunud, kuid avaldas siiski mõju Liivimaa koolikorraldusele. Pärisorjuse kaotamine tõstatas uuesti talurahva haridusküsimused. Kui seni oli kooliasutamisel kriteeriumiks olnud mõisamaade suurus (5 adramaad ühe kooli kohta), siis talurahvaseaduste ilmumisest alates võeti aluseks hingede arv. Eestimaa talurahvaseadus (1816.a.) nõudis mõisakogukonnalt kooli ehitamist iga 1000 hinge kohta ja selle ülalpidamist. Koolmeister vabastati sõjaväeteenistusest, pearahamaksust ja ihunuhtlusest. Liivimaa talurahvaseadus nägi ette enamat. Lisaks eeltoodud külakoolide asutamise nõudele tuli Lõuna- Eestis igas vähemalt 2000 meeshingega kihelkonnas asutada kihelkonnakool. Kooli ülalpidajaks jäi kogukond, kontrollijaks kirikuõpetaja, kes otsustas ka koolmeistri valiku. Eesti- ja Liivimaa rahvakoolid olid 1832. aastal vormiliselt allutatud siseministeeriumile. Koolide eest jäid
annaabi.ee 
