piiskopi nime all. 1224. aastal viis Hermann piiskopkonna keskuse üle Tartusse. Lihulasse asus järgnevalt Saare-Lääne piiskop, kes aga kolis oma residentsi 1251. aastal Pärnusse ning 1260. aastate algul Haapsallu. Ka esimesed Taani piiskopid Põhja-Eestis ei suutnud veel piiskopkonda ja kapiitlit välja kujundada. Tallinna piiskopkonna ajalugu võib alustada aastast 1240, mil Taani kuningas annetas piiskopi ja kapiitli ülalpidamiseks maad. Pärast Riia muutmist peapiiskopkonnaks 1251. aastal jäid Tartu ja Saare-Lääne piiskop Riia peapiiskopi alluvusse, Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. Erinevalt Tartu ja Saare-Lääne piiskoppidest ei olnud Tallinna piiskopil oma piiskopkonnas ilmalikku võimu. Paralleelselt esimeste piiskoppide tegevuse algusega rajati tärkavatesse linnadesse ka esimesed katedraalid ja kogudusekirikud. Tallinna toomkirikut hakati tõenäoliselt ehitama 1220. aastate lõpul, Tartu toomkirikut 13. sajandi teisel poolel
- Zygmunt Vana valisemisajal kestis sõda Moskvaga vaheaegadega kolmkümmend aastat 1507-1537. Märkimisväärne tagajärj: Moskva vallutas strateegiliselt tähtsa SMOLENSKI linna. Feodaalne Liivimaa - Liivlaste, latgalite, seelide, eestlase, kuralaste ja semgalite alad, mille Saksa ristisõdijad oli 13.sajanil vallutanud, jagunesid nelja piiskopkonna vahel: Riia, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa.1255.aastal sai Riia peapiiskopkonnaks. Formaalne kõrgeim võimukandja oli Riia peapiiskop, kelle nimetas ametisse Rooma paavst. Järgmisena andis keiser lääni 1225.aastal Tartu piiskopile, Alberti vennale BUXHOEVDENI HERMANNILE, mõni aasta hiljem ka Saare-Lääne ja Kuramaa piiskoppidele. Põhjas loodi Taani vallutatud aladel Eestimaa hertsogkond. - Kehtestati feodaalsuhted. - Ristiusustamisega kaasnesid kultuurivahetus ja uued tehnoloogiad. Kohe pärast
jääda (v. näit. U. B. 355, 358). Säärasele ordu eesõigustamisele mõjus teataval määral kaasa vahest ka üks teine kaalutlus: 1246. a. 9. I. (U. B. 188) nimetas paavst Innocentius IV Albert Suerbeeri Preisi ja Liivimaa peapiiskopiks, kel neis maades aga veel piiskopkondagi ei olnud, mispärast ta ühtlasi ka paavsti legaadiks neile maadele määratakse. Ta võib oma soovi järele ühe vabaneva piiskopkonna omale peapiiskopkonnaks ning asukohaks valida. Preisi ordu ei soovinud Preisimaale metropoliiti, kes tema algusest peale piiramata õigusi oleks ehk tahtnud piirama hakata. 1253. a. lõpul vabanes Riia piiskopkond ja Albert Suerbeer valib selle oma metropolitaankonna keskkohaks. Paavst Aleksander IV kinnitab 20. I. 1255 ta selle koha peale, ühtlasi juurde lisades, et seejuures Rooma kiriku ja armastatud poegade Saksa püha Maarja hospidali ordu meistri ning vendade õigused
annaabi.ee 
