muutus selle Liivimaa haruks – Liivimaa Ordu. Ordu Liivimaa harule kuulus üle poole Eesti ja Läti alast. Ordumeistri peamiseks residentsiks oli Riia linnus, alates 15. Saj lõpust Võnnu. Territooriumi haldasid käsnikud-komtuurid ja foogtid, kes juhtisid vastavalt komtuur-ja foogtkondi, mille keskuseks olid linnused. Olulised sündmused: 1405-1417 oli Riia peapiiskopkond Liivimaa ordu otsese võimu all. Sõltumatus Saksa ordust Vastuolud Riia peapiiskopidega ja Riia linnaga, mis viis Liivisõjani ja ordu likvideerimiseni. Linnuste meeskond koosnes ordu reegli järgi koos elavatest rüütelvendadest ja vaimulikest ning LINNUSED sõduritest ja teenritest. Rüütleid oli umbes 500, kuid nende arv aastatega aina kahanes. Ordulinnuses oli korraldatud linnuse majanduse juhtimine, ametis olid majandusülemad, talliülemad, laekurid, veski- ja köögimeistrid.
paavstist ilmalik kirikuriigi juht. Karl suur seadustas ka, et kümnendik kõigist palkadest tuleb annetada kirikule. Frangi riigi lagunemisel tõi kaasa paavsti autoriteedi ajutise allakäigu, valitsejad läänistasid maid ja paavstideks said sõjamehed, kes oluliselt usuelust ei huvitunud. Tüli oli aga paavstikoha pärast ülikuperedes. Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks, eesotsas piiskopidega, omakorda mitu ühendavat peapiiskopkonda, eesotsas peapiiskopidega. Piiskopkonna keskus oli katedraal ehk toomkirik. Piiskopi pühitses ametisse preester, kelle valis maaisand ja kellega pidi nõustuma ka piiskop. Piiskop tegi ka visitatsioone, et kontrollida, kas ordureeglitest peetakse kinni. Mungad elasid üksiklaste ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi ehk kloostreid. Monte Cassino klooster rajati Benedictus Nursia poolt ja ta pani kirja ka Benedictuse kloostrireeglid, mille kohaselt tähtsaim oli alandlikkus ja distsipliin
käsklast. Ordu oli ka kõige sõjaliselt kõige tugevam , hiilgeaegadel lähenes orduvendade koguarv 500 14-15 saj vahetusel, koos palgasõudrite, vasallide ja muude tegelastega võis see ulatada 5000 meheni. 38 000 km2 Suuruselt teine riik oli Riia peapiiskopkond, vanem kui orduriik, sai alguse 1186 kui Meinhard pühitseti Ükskküla piiskopiks. Albert tõi piiskopi keskusse üle halvasti kaitstavast Ükskülast , Riiga, kuhu rajati toomkirik.Piiskop Albert taotles võrdust teiste peapiiskopidega, ei saanud seda eluajal aga tema järglane sai . Aastal 1501 Albert Sauerbeer, nimetati Riia peapiiskopikonnaks. Peapiiskopi koosseisu kuulusid Koiva ja Väina liivlaste alad, ja siinseteks peapiiskopi tähtsamaks oli Duraida (kaupo) linnus. Põhialad moodustusid kunagiste latgalite aladest u 2/3. Siinseted keskused Rauna ehk Raneburg ja Koknest. Kogusuuruseks oli u 18 000 km2. Üsna pisike võrreldes ordugariigiga. Lisaks ilmalikule võimule omas ka vaimuliku võimu. Hõlmab Marienburgi ja
annaabi.ee 
