rohkem näiteks 107sümfooniat peenekoeline. et just selles sümfoonias on ta kirjutanud. jäljendanud loodushääli. Klassitsism tuleb ladinakeelest ja tähendab esmaklassilist ja parimat.Kõrgajaks 1780- 1810.Zanrid:sonaat,sümfoonia,keelpilli kvartett,avamäng ja kõikide zanrite esimesed osad kirjuatti sonaat-allegro vormis.1)Ekspositsioon-esitleb omaette lõikudes,koht peamist helistikkutoonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis.2)Töötlus-on sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt ka pingestatuna väljendusega keskosam,mis areneb ekspositsiooni esitletud muusikalist materjali.3)Repriis-kordab ekspositisooni muusikalist materjali,vältides helistikke konflikte.
EKSPOSOTSIOON TÖÖTLUS REPRIIS kood a sissejuhatus Esitleb omaette lõikudes kaht On sonaadivormi püsimatu Kordab ekspositsiooni peamist helistikku toonikat helistikuga ja vastavalt ka muusikalist materjali, peapartiis ja dominanti kõrval pingestatuma väljendusega vältides helistike partiis. keskosa, mis arendab eks- konflikti. positsioonis esitletud muusikalist materjali. Beethooveni looming: sümfoonia, sonat, klaverisonaat, sümfoniaat. Sarnanes Haydeni ja Mozarti muusikaga, Sümfooniaga kaasati ka koore, soliste oratooriumitesse. Paradoksaalne muusik
sajandi lõpul. Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja zanrid kujunesid instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm. Klassikalise sonaadivormi aluseks on kahe põhihelistiku (tavaliselt toonika ja dominant) ning neid esindavate eri karakteriga teemade vastandamine. Sonaadivorm koosneb peamiselt kolmest lõigust. 1. Ekspositsioon esitleb kaht peamist helistikku: toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Tavaliselt on nende helistike selgemaks eristamiseks kummalgi partial oma karakteerne teema: iseloomulik on energiliselt liikuv jõuline peateema ning sellele vastanduv lüüriline kõrvalteema. Pea- ja kõrvalpartiid ühendab ühest helistikust teise kulgev sidepartii. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. 2
19. sajandi lõpul. Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja žanrid kujunesid instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm. Klassikalise sonaadivormi aluseks on kahe põhihelistiku (tavaliselt toonika ja dominant) ning neid esindavate eri karakteriga teemade vastandamine. Sonaadivorm koosneb peamiselt kolmest lõigust. 1. Ekspositsioon esitleb kaht peamist helistikku: toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Tavaliselt on nende helistike selgemaks eristamiseks kummalgi partial oma karakteerne teema: iseloomulik on energiliselt liikuv jõuline peateema ning sellele vastanduv lüüriline kõrvalteema. Pea- ja kõrvalpartiid ühendab ühest helistikust teise kulgev sidepartii. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. 2
18 sajand hakkasid heliloojad suhtlema suurema ja anonüümsema publikuga, mistõttu tähtsaks sai isikupära. Sündisid mitmed kuulsad kontserdisarjad ning 1725. aastal esimene regulaarselt ilmuv muusikaajakiri Hamburgis. Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Domenico Scarlatti kirjutas 555 klavessiinisonaati, mis valmistasid ette klassikalise sonaadivormi, mis koosneb reeglina 3 lõigust: 1. Ekspositsioon-esitleb omaette lõikudes 2 peamist helistikku-toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Sageli on peateema jõuline ja kõrvalteema lüüriline. 2. Töötlus-sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt pingestatuma väljendusega keskosa, mis arendab ekspositsioonis esitletud muusikalist materjali. 3.Repriis-kordab ekspositsiooni muusikalist materjali, vältides helistike konflikti. On kõige stabiilsam vormiosa. Sonaadivormi kasutatakse enamasti sonaaditsükli kiiretes osades. Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1
annaabi.ee 
