Eripäraste võrsetega vorm ● Kasvukuju: niitjate okstega laikoonusjas. ● Kõrgus: kuni 1,5-2 m. ● Laius: kuni 1,5m. ● Okkad: suvel rohelised, talvel pronksjad. ● Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline, parasniiske, viljakas aiamuld. ● Märkus: talub hästi saastunud õhku. Harilik elupuu 'Pendula' Thuja occidentalis Elupuu Leinavorm ● Võra: püstine, peaoksad laiuvad, võrsetipud langevad ● Aastane juurdekasv kuni 20 cm. ● Kasvukoht päikesepaisteline või poolvarjuline. ● Kasutamine: igal pool haljastuses. Harilik elupuu 'Hoveyi' Thuja occidentalis Ovaalne vorm ● Kasvukuju: munajas- ovaalne, püstiste okstega. ● Kõrgus: 2-2,5m. ● Okkad: rohelised, kollase varjundiga. ● Kasvukoht: päikeseline kuni
väikesed nuppudega äärte ja risti või rombikujulise keskosaga sõled ning Põhja-Eestis suuremad, kõverate kodaratega või neljast sõõrist koosneva keskosaga, mõnikord sakilise servaga sõled. Silmiksõlg- Üks varasemaid sõlevorme on ka silmiksõled, mis on eriti levinud Kirde-Eestis. Nende tunnuseks on peaossa sissepressitud silmakujundid: augud, lohud või topeltringid. Silmiksõlgede jalg on tavaliselt õõnes, vahel ka pikem ja tagant kinnine ning peaoksad võivad olla nii lühikesed kui pikad. Esineb kolmnurkadest, punktiir-, paaris- ja kolmikjoontest ornamenti peamiselt silmade ümbruses. Peamiselt Virumaalt on leitud ka peakilpsõlgi, mille tunnuseks on kilbitaoliseks moodustiseks laienenud ülaosa. Peakilpsõled võivad olla nii spiraali kui teljetoruga ja tavaliselt õõnsa kaarega, mis võib olla kaunistatud fasseteeringutega. Paljud neist on kaetud tinaga.
oksa. Esineb ornamenti ning tina- ja hõbekatet. Kärbissõled võivad olla ka profileeritud. Jalg on tavaliselt trapetsikujulise ristlõikega ja oksad segmendikujulised. Viil võib olla nii kõrge kui madal. Üks varasemaid sõlevorme on ka silmiksõled, mis on eriti levinud Kirde-Eestis. Nende tunnuseks on peaossa sissepressitud silmakujundid: augud, lohud või topeltringid. Silmiksõlgede jalg on tavaliselt õõnes, vahel ka pikem ja tagant kinnine ning peaoksad võivad olla nii lühikesed kui pikad. Esineb kolmnurkadest, punktiir-, paaris- ja kolmikjoontest ornamenti peamiselt silmade ümbruses. Kirde-Eestile omased on samuti laiade ja tugevate harude ning profileeringute ja nupukestega kaunistatud türsamäe tüüpi sõled. Peamiselt Virumaalt on leitud ka peakilpsõlgi, mille tunnuseks on kilbitaoliseks moodustiseks laienenud ülaosa. Peakilpsõled võivad olla nii spiraali kui teljetoruga ja tavaliselt õõnsa kaarega,
Harvendamine: Oksa või oksaharu täielik väljalõikamine Erinevad lõikamisviisid: Istutusjärgne tagasilõikus Noore võra kujunduslõikus Võra hoolduslõikus e. sanitaarlõikus Noorenduslõikus Istutusjärgne tagasilõikus Istiku võra tasakaalustamine juurestikuga Sügisel istutatakse puud lõigatakse tagasi kevadel Valitakse 3-4 põhioksa millest hakatakse võra kujundama Noore võra kujundamine: Valitakse istikul peaoksad välja (3-4 tk) Ülemise võraharude tipud alustamisest kõrgemale umbes 2+0-30 cm vahedega Eemaldatakse katkised, täiesti püsti kasvavad oksad , võra sissepoole kasvavad oksad, rööpastest okstest üks Paneb aluse võrakujule Teise aasta lõikus Alustatakse kõrvuti jooksvate võrsete ära lõikamisest Põhioks ja juhtvõseid lühendatakse kolmandiku võrra Võra sissepoole kasvavad oksad eemaldatakse Kolmanda a lõikus