Tervitusviisid Tervitusviise on mitmeid: peanoogutus, kummardus, teretus, käesurumine ehk kätlemine, kallistamine ja suudlus põsele, käega viipamine, lehvitamine jne. Millist neist kasutada, see sõltub inimesest ja olukorrast. Peanoogutust võib kasutada siis, kui ümberringi on müra ka teretus ei kostu, või tuleb korraga tervitada mitut inimest. Hästi mõjub noogutust saatev naeratus. Koolis on õpilasel viisakas teretada õpetajat kord päevas. Öeldes ,,Tere! ", peavad sõnad olema selged, et kaaslane saaks tere vastu võtta. Peab ka hoolega jälgima, mis hääletooniga inimest teretad, sest see vihjab sinu suhtumist sellesse inimesse. Kätlemist kasutatakse tervitamisel päris sageli. Oluline on teada, et käepigistus
rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodades ning põlvitamisega religioonsete tavade järgi (Lukas & Tsatsua 2008). Euroopa rahvad on üsna vähe puutunud kokku idamaiste, Kaug-Põhja või Aafrika ja Lõuna- Ameerika rahvaste tervitamistavadega, mida tuleb praeguse globaalse suhtlemise juures siiski 2 arvestada. Samas on tervitamine suuresti lihtustatud ning enamasti aksepteeritakse ka kättpidi tervitamist või peanoogutust (Lukas & Tsatsua 2008). Tervitamisele järgneb üldjuhul tutvumine/tutvustamine, mis võib osutuda mõnikord ootamatult raskeks. Keda kellele esitleda? Millises järjekorras? Kuidas tutvustada? Ka siin on erinevate rahvaste ja kultuuride puhul erinevusi. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes kätt. Euroopa lõunapoolsematel rahvastel oli kombeks tervitada naisi põsesuudlusega. Tänaval tervitati noogutades, paljastades samal ajal pea
Nii lastel kui täiskasvanuil esinev häire on uneskõnelemine, mis on kõige tavalisem kerge une ajal. See ei ole tõeline unehäire, vaid peegeldab üldiselt häiritud öist und.Sama käib ka painajalike unenägude kohta, mida on vist küll igaüks mõnel korral elu jooksul näinud. Öist hammastekiristust ehk brukismi kohtab nii lastel kui ka täiskasvanutel, lastel siiski märgatavalt enam. Kiristus võib vigastada hambaid, ent muud kahju sellest ei ole.Öist peanoogutust esineb peaaegu üksnes lastel. 9 Lõppsõna Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui ka vaimses elus. Uni värskendab ning annab meile energiat töötamiseks. Kuid kahjuks on insomnia ehk unetus väga sageli esinev sümptom, mis raskendab inimese magamist. Ning kehvasti magatud öö korral tunneb inimene ennast päeval väsinuna, ärritub kergesti ja tema töövõime langeb.
annaabi.ee 
