kinnitust saada. Enamasti on need "kas"-küsimused, mille puhul eeldatakse, et "jah/ei" on ammendav vastus. Suunavate küsimuste puhul eeldatakse kindlat vastust ning need võivad olla oma olemuselt manipuleerivad. "On ju hea film?" Alternatiiviküsimuste puhul on vastuse variandid on ette antud: "Said isaks. Poiss või tüdruk?" Vaikiv kuulamine seisneb oskuses vait olla ja keskenduda ainult rääkivale partnerile, lubades endale vaid kuulamist kinnitavaid signaale, nagu peanoogutused kontaktisolemise märgina, rahulikkus välises käitumises, ootav ja rääkija poole pööratud poos, osavõtlik näoilme, silmadega märguandmine rääkija kõnerütmis (mitteverbaalsed), "mhmh, ah-nii, vaata-aga-vaata, no mis sa kostad, eks ta ole, ära sa räägi; ah-jaa" jms.(verbaalsed, hõlbustamine, julgustamine). Vaikiv kuulamine on väliselt passiivne, kuid nõuab keskendumise tõttu pingutust ja sisemist aktiivsust. Esitatakse vähe küsimusi ja antakse minimaalselt vastuseid.
puudutamine toimub kui ka suhtlejate omavaheliste suhetega. Nt puudutustega seotud funktsioone on võimalik jaotada järgmiselt: (Heslin 1974): a) funktsionaalsed/professionaalsed. b) sotsiaalsed/viisakusega seonduvad puudutused on peamiselt nt käepigistused, c) Puudutustega seonduvad tunded. d) armastuse/intiimsusega seonduvad. e) seksiga seonduvad puudutused. Nende alla lähevad nt suudlused jne. 2) kineesika ehk kehaliigutused hõlmavad kõiki selliseid keha liikumisi nagu zestid, peanoogutused, näoväljendused, silmaliigutused ja poosid. Zestid Põhimõtteliselt võime me teha vahet kahte erinevat liiki zestide vahel - esiteks sellised mis täielikult kordavad kõnet ja teiseks sellised zestid, mis täiendavad kõnet (illustreerivad). Esimest liike zeste nimetatakse ka embleemideks (Ekmani ja Frieseni järgi) mida me kasutame siis kui on võimatu verbaalselt väljenduda. Peegeldamine toimub sel juhul kui teie partneri poos on teie oma peegelpilt. Enamasti
Ütle: „VAATA, SEE ON... (MINGI TEGELANE, NT MÕMMI). TEMA EI NÄINUD PILTE EGA KUULNUD JUTTU. RÄÄGI SINA TALLE SEE LUGU! KUI SA OLED JUTUSTAMISEKS VALMIS, ÜTLE MULLE, SIIS MA PANEN MAKI KÄIMA.“ 1.4. Lülita diktofon sisse. DIKTEERI ISE DIKTOFONILE (1) LAPSE NIMI, (2) VANUS, (3) LASTEAED, (4) TEKSTI TÜÜP (ÜMBERJUTUSTUS „LUMI“ VÕI ISESEISEV JUTUSTUS „PALL“). 1.5. Lase lapsel jutustada, ole kannatlik pikkade pauside ajal. Julgustamisvõimalused: eelkõige peanoogutused, silmside, naeratus. Kui paus väga pikk, võib last ergutada ka avatud küsimuste abil: JUTUSTA EDASI! RÄÄGI EDASI! Kui laps ütleb midagi arusaamatut (vaikselt, ebaselgelt), ütle: „MA EI KUULNUD. MIDA SA ÜTLESID. PALUN ÜTLE SEE UUESTI!“ 1.6. Kui laps on lõpetanud, kiida teda („TUBLI! SEE OLI TORE JUTUKE! MULLE MEELDIS SU JUTUKE!“ vm)! Lülita diktofon välja. 2. Vahendamata jutustus 2.1. Jää istuma lapse vastu. Ütle: „MUL ON VEEL ÜKS TORE PILDISEERIA. Pane
annaabi.ee 
