mai -> 8.aug) *Määrati kindlaks ÜRO asutamise aeg ja koht: 25.aprill 1945 San Francisco *Lepiti kokku sõjajärgse maailma jagamises võitjate vahel: liitlased lubasid NLi mõjusfääri Kesk- ja Ida- Euroopa ning Kuriili saared. Potsdam: juuli-aug 1945. Osalesid: Nõukogude Liidu diktaator J.Stalin, USA president H.Truman, Suurbritannia peaminister W.Churchill, kelle vahetas välja konverentsi käigus peale alamkoja valimisi uueks peaministrik saanud R.C.Attlee. Otsustati: * Liitlasriikide poliitika sõjajärgse Saksamaa suhtes, okupatsioonitsoonid. * Jaapanile tehti ettepanek tingimusteta kapituleerumiseks, millele riigi juhtkond ei vastanud. 5. Mille poolest olid murrangulised järgmised pöördelised lahingud: Moskva all dets 1941: 06.12.41 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Ilmastikuolud olid harjumault rasked, Saksa üksused kandsid suuri kaotusi ning löödi tagasi. Alles suure vaevaga suutsid
Diktatuuride kujunemine Itaalias, Saksamaal ja Venemaal Itaalia: Pettuti Pariisi rahukonverentsi tingimustes(ei tunnustatud Itaalia panust sõjas), Rahulolematust kasutasid ära kommunistid ning nende vastu hakkasid võitlema fašistid, eesotsas Bennito Mussoliniga. Mussolini lubas taastada riigis korra ja Rooma impeeriumi. Mussolini korraldas 1921.a marsi Rooma, mille abiga määrati ta aasta hiljem ka peaministrik ja sealt edasi ei olnud enam keeruline võimu saavutada. Saksamaa: Kannatati ulatuslike kaotuste all I maailmasõjast ja Hitler lubas sakslastele suur tulevikku, kuid selleks oli vaja tühistada Saksamaad „ahistavad” lepingud ja tahtis muuta Saksamaa taas üheks juhtivaks riigiks Euroopas.1930.a toimunud ülemaailmses majanduskriisis süüdistasid kommunistid demokraatia nõrkust, samal ajal kasutas võimalust ka Hitler ja lubas rahavale kõikide
soovisid vägivaldset sotsialismi raamist b)Juulikriis ja kaksikvõimu lõpp: · Poliitiline võitlus võimu pärast · Rahva rahulolematus jätkuva sõja ja majanduse allakäiguga · Bolsevikud õhutasid pealinnas AV vastaseid rahutusi loosungi all ,,Kogu võim nõukogudele" · AV surus need sõjaväe abil maha ja kehtestas sõjaseisukorra, uueks AV peaministrik sai A. Kerenski c)Kornilovi mäss: · Pärast Riia vallutamist sakslaste poolt tegi sõjaväe ülemjuhataja kindral L.Kornilov katse kehtestada sõjaväeline diktatuur · AV kuulutas Kornilovi mässajaks ja lasi arreteerida 3.Enamlaste riigipööre a)Bolsevike võimuletuleku põhjused: · AV ei pakkunud sõjast tüdinud ja majandusraskustes vaevlevale rahvale sobivaid lahendusdi · Bolsevikute oskuslik tegevuse ja populaarsed võitlusloosungid ,,Rahu! Leiba! Maad!"
46 Võeti vastu uus põhiseadus, mis sarnanes Nõukogude Liidu omale. Eesti Vabariigi nimetus asendada Eesti Nõukogue Sotsialistliku Vabariigi nimetusega. Konstanti Päts taandati presidendi ametist. Natsionaliseeriti eraomandus. NSVLiidult paluti ENSV enda koosseisu arvata. Kõrgeimaks parlamentaarseks organiks sai ENSV ülemnõukogu, mille esimeheks sai Johannes Vares- Barbarus. ENSV Rahvakomissaride nõukogu esimeseks komissariks (peaministrik) sai Johannes Lauristin. Hakati arreteerima Eesti Vabariigi riigi tegelasi, kõrgemaid ohvitsere punaarmeelaste ja kommunistide poolt. Nad viidi Venemaale. Algas punane terror. 06.08.1940 - NSVLiit inkorporeeris ENSV oma koosseisu. Eesti Vabariik jäi püsima USA- s saatkonnana. Suursaadik Ernst Jaakson esindas Eesti Vabariiki, kuni selle taassünnini. Eesti Vabariik lakkas olemast. Tekkis NSVLiidu uus liitriik ENSV. EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK (06.08.1940-20.08.1991) 06.08
annaabi.ee 
