alusmüüri. Selle alusmüüri kõige tähtsamateks kivideks olid julge maareform ja põhiseadus, mis kinnitati 1920. Aasta juunis. Maaseadus likvideeris mõisad ja avas tee 56 000 uue, nn. Asunikutalu moodustamisele. Parlamendist sõltumatut presidenti üldse ei olnudki. Riigi kõrgeimaks esinduskoguks oli 100-liikmeline Riigikogu, milles enamuse saavutanud erakond või erakondade koalisatsioon moodustas valitsuse, mille juhti nimetati riigivanemaks. Tolleaegne peaministes oli ühtlasi riigipea. Mäss algas Tallinnas 1924. Aasta 1. Detsembri varahommikul. Umbes 350 relvastatud vandenõulast ründas väiksemates salkades Toompead, raudteejaama, postkontorit, sõjaväelennuvälja jm. Tähtsamaid objekte. Eesti vanim erakond oli Jaan Tõnissoni Rahvaerakond, mida võib nimetada keskparteiks. Rahvuserakonna kants oli Tartu ja häälekandja ,,Postimees". Rahva erakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond
vabaduste puudumine järjest rohkem häirima hakkas. Vene-Jaapni sõjas 1904-1905 sai Venemaa aga raskelt lüüa. Kaotus Jaapanile soodustas 1905.aasta revolutsiooni puhkemist. 1905.aasta oktroobis halvas ülevenemaaline streik elu kogu maal ja tsaarivalitsusel tuli järele anda. 17. Oktoobri manifestis lubas Nikolai 2 rahvale sõna, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse Riigiduuma valimisi. Algas erakondade moodustamine. Venemaal reforme, asus teostama peaministes Pjotr Stolõpin. Kõige olulisem oli agraareform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber kujundada, et tekiksid iseseisvad talud. 19.sajandi lõpul asusid Vene võimud Soome autonoomiat aga otsustavalt piirama. Soome saadeti uus kindralkubener, kindral Nikolai Bobrikov. Nikolai 2 15. Veebruaril 1899. Aastal välja vebruarimanifesti, mis tühistas enamiku Soome senistest privileegidest. Alalhoidlikud vana-soomlased üritasid Venemaad rahustada, noor-
4) Punaarmee sissetung LõunaEestisse, 1944 august; 5) Saksa vägede taandumine Eestist September 1944; 6) Lahingud Tallinna all ja LääneEestis septmeber 1944; 7) Lahingud Eesti saartel September.November 1944; Eestis rüüstatud alad Katse taastada iseseisvust Eesti Vabariigi Rahvuskomitee alustas 1944.aastal ettevalmistusi iseseisvuse taastamiseks. 18.septembril 1944. nimetas viimane peaministes Jüri Uluots ametisse uue valitsuse. Juhiks sai advokaat Otto Tief. Eesti kuulutas end erapooletuks, koostas tegevuskava, korraldas Riigi Teataja trükkimise ja püüdis organiseerida pealinna kaitset. Puudus vaid üks relvastatud jõud ning selle puudumise tõttu tuli loobuda. Mõni tund enne punaarmee saabumist lahkus valitsus Tallinnast, mille kohal lehvis sinimustvalge riigilipp. Suur osa valitsuse liikmeid langes nõukogude repressiivorganite kätte.
annaabi.ee 
