Peaaegu kogu maa väljajagamine mõisnikele 16.saj 1583 Pljussa rahu Eestlaste olukord Rootsis pärisorjust polnud, meie alal Rootsi võim seda ei kaotanud Maa andmine mõisnikile > talupoegade koormised suurenesid Taanlaste võima Saaremaal ¾ maast jäi riigile, veerand jagati mõisatele Kroonumaa jagati ametkondadeks ja vakusteks Tekkis eraldi rüütelkond 6-liikmelise nõukogu ja rüütelkonna peamehega Rootsiaeg 1550 elas siin umbes 250k-300k inimest, siis Liivi sõda 1620 – 120k-140k 1695 – pärast Rootsi aega 400k 1696 Suur näljahäda (70k-75k hukkunut) 1700 Põhjasõja algus 1710 rahvaarv 170k Eesti minek Rootsi võimu alla 1629 Altmargi rahu Poola ja Rootsi vahel 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel 1660 Oliva rahu Poolaga 1618-1648 tomus Euroopas 30 aastane sõda
Asehalduri tegevus sõltuv maanõukogu heakskiidust. Mõisnikud maapäeva esindajad ning võtsid küsimusi otsustada iseseisvalt. Kohtukorraldus oli kohalike organite käes, kõrgemaks kohtuinstantsiks ülemkohus. Tähtsamaid krim. asju otsustas maapäeva poolsed Meeskohtunikud koos aadlikest kaasistujatega. Ajastu lõpupoole Adrakohtud, kelle ülesandeks oli ka kõrgemate kohtute otsuste täideviimine. Mõisakohtu kohtunikuks oli mõisnik koos talupoegadega esindajate ja rüütelkonna peamehega, kes oli administratiivse võimu esindaja. Luterliku kirikukorralduseni ei oldud jõutud, seepärast loodi Saare-Muhu superintendantkond eesotsas vaimuliku ja superintendandiga, oli piiskopi funktsiooni täitjaks, viseeris kohalikke kirikuid ja seisis nende huvide eest. 1562 hakkas kehtima Taani kirikuseadus, nüüdsest kaebused arutlusel Kuressaare lossikohtus, millest vajadusel võtsid osa ka vaimulike esindajad. Kohapeal tegutsesid talupoegade valitud vanemad, külavanemad, kupjad ja vardjad
järelvalve. Esialgu tähendas "vald" konkreetset mõisa. Hakkavad tegelema oma kogukonna probleemidega, langetama otsuseid, aga otsused peab mõis kinnitama. Talupoegadel on õigus mõisniku peale kaevata. Kaebuste jaoks luuakse kihelkonnakohtud. 27.10.2009 28.09.1802 väljakuulutatud seadus on oluline hakati nimetama Iggaüks.. 1804. aastal hakatakse seadust täiendama. Seotud Georg von Rosenthaliga, rüütelkonna tollase peamehega. Rosenthal oli võidelnud Põhja-Ameerikas. Seal tunti John Rose'i nime all. Oli tutvunud ka G. Washingtoniga. Ehk siit pärit ka Rosenthali suurem vabaduselembus. Täiendati kõikvõimalikke puudusi. Talupoegade koormiste määramist reguleeriti, samuti ka käsitles talupoegade protsessimise õigust, kohtukorralduse õigust, ka politseilist õigust mõisa territooriumil. Saavad uueks eelnõuks 28.08.1804. Aleksander I, kes üsnagi tõsiselt tundis huvi siinsete talupoegade vastu
annaabi.ee 
