läbinud kiired. Kõiki kõrgemat järku maksimume on kaks ning need asetsevad nullmaksimumi suhtes sümeetriliselt (üks paremal teine vasakul). Võrrandist saame lainepikkuse arvutamiseks valemi: = sinm Nurk m on m-ndat järku peamaksimumi nurkkaugus nullmaksimumist (m = 0). Selle nurga täpsemaks määramiseks mõõdetakse nullmaksimumist paremal ja vasakul asuvate m- ndat järku peamaksimumide suund mp ja mv . Nende nurkade vahe mp mv võrdub m-ndat järku peamaksimumide omavahelise nurkkaugusega 2m. Siit Kui monokromaatilise valgusallika asemel kasutada polükromaatilist, siis tekkinud difraktsioonipilt sisaldab erinva värvusega maskimume, mille nurkkaugused nullmaksimumist on väikeste nurkade m korral ligikaudu võrdelised lainepikkusega. Järelikult difraktsioonivõre toimib spektraalriistana, mis lahutab liitvalguse spektriks
1). Valemist (1) saame lainepikkuse arvutamiseks avaldise: d λ= sin α m . (2) m Nurga α m täpsemaks määramiseks mõõdetakse nullmaksimumist paremal ja vasakul asuvate m- indat järku peamaksimumidele vastavad nurgad α mp ja α mv . Nende vahe α mp − α mv võrdub m-indat järku peamaksimumide omavahelise nurkkaugusega 2α m . Siit: α mp − α mv αm = . (3) 2 Kui monokromaatilise valgusallika asemel kasutada polükromaatilist, siis tekkinud difraktsioonipilt sisaldab erineva värvusega maksimume, mille nurkkaugused nullmaksimumist on
(lahutusvõimet piirab difraktsioon), suudab superlääts saavutada paremat lahutust. Valguse difraktsioonist tulenev lahutusvõime piir on põhjustatud kaugväljas (allika ava suurusega võrreldes lõpmatuses) olevate ruumilist informatsiooni kandvate lainete hajumisest. See toob kaasa eri allika punktide difraktsioonimaksimumide kattumise. Objekti punktid on eristatavad ainult siis, kui kahe punkti difraktsiooni peamaksimumide minimaalne vahekaugus on määratud nii, et ühe punkti peamaksimum kattub teise punkti esimese miinimumiga.[1][7][9] Joonis 6. A. Superläätse ülesehitus kihilise struktuurina, millesse on lõigatud kuvatavad objektid. B. Pildil näidatud sisselõigatud joonte paigutus. Kõrval pildid mõõdetud intensiivsusjaotused (koos superläätsega ja ilma). C. Joonisel on kujutatud intensiivsusjaotus (roheline joon ilma superläätseta, punane joon koos superläätsega). D.Suvaliselt
annaabi.ee 
