näidend 5. Kreeka teater: 1. Näidelda võisid vaid mehed 2. Teatrid ehitati alati templitele võimalikult lähedale 3. Etenduse põhiosa leidis aset teatri keskel asuval ümaral platsil ehk orkestral 4. Orkestral oli külgedel kaks sissekäiku 5. Üks näitleja võis kehastada mitme tegelase rolli kasutades selleks maske 6. Teatrid ehitati üldjuhul mäenõlvale, et pealtvaatajatel oleks etendusest hea ülevaade 7. Thespis oli esimene, kes julges kehastada jumalat, esimene näitleja ja esimene näitejuht 8. Teatrid anti rendile eraisikule, kes pidid hoolitsema remondi eest. Seetõttu polnud etendustel käimine tasuta ning vaestele jagati selle tarbeks toetust, kuna suuremad dionüüsiad olid kohustuslikud 6. 3 tragöödia kirjanikku: Aischylos ,,Oresteia" Sophokles ,,Kuningas Oidipus"
eesmärk, millele on allutatud kogu eelnev võistkonna tegevus. Ma tunnen ennast väga tähtsa liikmena võistkonnas, sest minu ründelöök võib mängus paljutki otsustada. Räägitakse, et ründelöök on võrkpallimängu kõige keerulisem tehniline element, aga unustatakse öelda, et ilma eelneva täpse ja raske mänguta ei oleks ründaja suuteline enda lööki sooritada. Selleks, et ma suudaksin sooritada täpset lööki veel nii, et seda oleks nauditav vaadata nii võistkonnaliikmetel, pealtvaatajatel ja sooritada minul, on vaja teha väga palju erinevaid ülesandeid täpsuse, kiiruse ja koordinatsiooni arendamiseks. Selleks alustatakse meie treeninguid tavaliselt soojendusega ehk tavalise jooksuga ja venitusharjutustega, mis valmistavad meid ette järgmisteks ülesanneteks, milleks on kiirendused või mõned osavusmängud. Tavaliselt teeme me joonejooksu, teatevõistlusi, mängime hokit või korvpalli.
PARIIS 1924 Sportlased majutati esmakordselt "olümpiakülla". Maastikujooks kujunes Pariisis nii dramaatiliseks, et tegi lõpu krossijooksule olümpiamängudel. 10 650 meetri pikkusele distantsile asus 38 jooksjat. Termomeeter näitas 36 kraadi, päikese käes koguni 55. Trass oli erakordselt raske, kulgedes mööda kiviseid radu, mida katsid põlvepikkused ohakad ja võsa. Esimesena jõudis staadionile ja ületas finisijoone Paavo Nurmi. Ta jõudis pärale reipana ja pealtvaatajatel polnud mingit põhjust arvata, et kõik ei ole korras. Aga niipea, kui teised jooksjad hakkasid kohale jõudma, ilmnes kohutav olukord. Aquilari- nimeline hispaanlane kukkus ja lõi pea vastu kivi nii, et verd hakkas jooksma. Sewell jooksis vale teed. Kui teda õigele rajale juhatati, põrkas ta kokku teise jooksjaga. Mõlemad kukkusid ja suuri vaevu lonkasid finisisse. Soomlastele soodsas olukorras, kus Nurmi ja
ettevalmistamata minna, kuid treeneri töö on teha võimalikuks oma õpilase võistlemine, kui ta soovi selles suunas näitab. Teisalt tuleks võistluste korraldusliku poole pealt harrastussporti ja sportlasi väärtustades neile mõeldud võistlussõitude paigutust arengukavas ümber vaadata. Toetades nende motiveeritust ja võimalust tunnustusele võiksid ka harrastajate sõidud toimuda päevasel ajal, kas vahelduvalt või paralleelselt saavutussportlaste startidega, kus oleks võimalus pealtvaatajatel neile kaasa elada. Praegu on võistlustel harrastajate klassid väga vara hommikul või üpris hilja õhtul, mis tähendab enamjaolt vähese publikuga võistlemist. Paremal juhul võiks harrastajatel olla eraldi klassid mitmetel võistlustel, kus on sisse toodud ka raskemad sõidud ning osaleksid saavutussportlased. Seda enam kui jagatakse ka tunnustust parematele harrastajatele, näiteks auhinnatud parim harrastussportlane, eraldi punktiarvestus klubidele
annaabi.ee 
