Suurim osa töödest olid lüürilised. Esimesest ruumist nägin töid, mis olid pigem sinakates toonides. Neist hiilgas välja merelist hõngu. Need tõid mõttesse kodusaare ning selle võlud. Eriti meeldivalt mõjusid muidu siniste värvidega tehtud tööd, mille sisse oli lisatud veidi roosakaid toone. Kurbusemärgid vaataja peas võisid kaduda. Osadel teostel oli aga puudu mõjuvusest ning ehedusest. Teisest ruumist nägin, kuidas erksamate värvidega oli mängitud. Need lõid minus kui pealtvaatajas heaolutunde ning kujutasid mu jaoks justkui äsjaalganud suve. Piltidel võis näha erinevat sorti lilli. Siiski saan ette heita seda, et liiga paljude värvide kokkupanek võib tekitada vaatajas ebameeldivat tunnet. See ei tundu reaalne ning ei paku mulle kui vaatajale huvi. Samal ajal ei saa värvide üleküllust ette heita toolile, mis samuti teisest ruumist vastu vaatas. Istumisase oli kaunistatud paberitükikestega. See moodustas terviku, mis tegi tooli unikaalseks.
Sauter toob välja, et publiku-uuringuid algatatakse tavaliselt teatriga seotud institutsioonide poolt ning nende eesmärk on enamasti väga praktiline. Publiku-uuring kirjeldab enamasti juba eksisteeriva või teatri potentsiaalset publikut ehk nö mudelpublikut. Retseptsiooniuuringud aga keskenduvad sellele, mida publik läbi elab ning kuidas seda vastu võtab. Retseptsiooniuuringute makroaspekte ilmestab uurija huvi reaalses pealtvaatajas ning mitte niivõrd idealiseeritud mudelpealtvaatajas. Uurija peamine eesmärk on teada saada kes on publik ja mida ta kogeb teatrisündmuse ajal. Autor toob siinkohal näiteks Maria Shevtsova ning Viveka Hagnelli uuringud. Sauter tõdeb, et retseptsiooniuuringute makroaspektide puhul võib tihedamini kohata olemasolevate teooriate laiendamist ja viimistlemist kui uute arendamist. Ka enda artiklis ei paku Sauter välja ühtegi uut metodoloogilist lahendust, vaid
mitteaktsepteeritav käitumine saab (negatiivse kinnituse) karistuse või kaasneva karistuse osaliseks, kaldub ahvatlus selleks vähenema. Kui (sotsiaalselt) mitteaktsepteeritav käitumine jääb korduvalt negatiivsete tagajärgedeta või karistuseta, hakkab see süvenema. (4) emotsioonide tekitamine - mudeli emotsioonide pealt nägemine võib tekitada pealtvaataja emotsioonides muutusi. Näiteks võib hüppelaualt vette hüppaja hirmuseisundi pealt nägemine tekitada pealtvaatajas samuti hirmu sellelt vette hüppamisel. Sarnaselt, nähes õpingukaaslast rõõmu tundmas raske matemaatikaülesandega toimetulekust, võib pealtvaatajas tekitada samuti soovi tunda rõõmu sellisest sooritusest. 6) A. Bandura sotsiaalse õppimise faasid. Märkamine - selleks, et uut käitumisviisi (hoiakut) omandada on vaja seda märgata. Selleks on kaks äärmust kas jälgitav tegevus pakub huvi või ta ei paku.
8 · hamartia eksimus, tragöödiates ei ole kangelaste kannatuste põhjuseks kaasasündinud pahelisus, vaid eksimus · anagnorsis äratundmine, muutus teadmatusest teadmisse · peripeteia pööre, pööre kangelase olukorras, nt õnnest õnnetusse v vastupidi · katarsis selles kajastub tragöödia eesmärk äratada pealtvaatajas kaastunnet ja sel viisil avaldada vaatajale puhastavat mõju 35. Mida tähendavad sõnad ,,draama", ,,ditüramb", ,,tragöödia", ,,komöödia"? Draama- tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Ditüramb- ülistuslaul veinijumal Dionysose auks Tragöödia - kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend. Komöödia - ehk pilke- või on lõbusa lõpplahendusega näidend, üks dramaatika zanre. 36
annaabi.ee 
