Kartulimardika kahjulikkus Munadest koorunud vastsed närivad sama lehe alumise pinna sisse väikesi augukesi. Lehe pealmine osa jääb alles ning tekkinud kahjustust kutsutakse akensöömaks. Kartulimardika vastsed võivad oma kolmenädalase vastsestaadiumi jooksul paljaks süüa meie kõige olulisema toidutaime. Mardikad söövad lehtedesse aga suured augud (Joonis 5). Taimede kahjustus on põllul kolletena. Meie oludes eelistab mardikas heamaitselisi sorte nagu Adretta, Helena, Van Gogh jt, pealsetest aga nõrgemakasvulisi ja nooremaid. Lisaks kartulitele võib ta süüa ka tomatitaimi. Saagikadu Lääne-Euroopa riikidest võib arvestuslikult ulatuda 5-20%. Oma kodumaal Mehhikos kartulimardikas kartulit ei söö, vaid toitub endiselt oma põlisest toidutaimest, metsikust maavitsast. [5] Joonis 5. Hävitatud kartulilehed Kartulitaimed suudavad taluda enne õitsemist kahjustusi kuni 30%, peale õitsemist aga kõigest 10%
kahjustada kesknärvisüsteemi. Eriti ohtlik on selle vaegus veganite lastel, kelle tunnetuslik ja keeleline areng on 2-aastastel lastel tublisti aeglustunud. B 12-vitamiini vaegus võib põhjustada ka aneemiat. Seepärast on kõikidel taimetoitlastel soovitatav tarbida B12-vitamiiniga rikastatud toiduaineid (hommikuhelbeid, sojatooted) või toidulisandeid. B2 ja B6 vitamiine saadakse põhiliselt lihast ja piimasaadustest, veganid peaksid otsima neile asendust rohelistest pealsetest, kaun- ja teraviljadest või rikastatud toodetest. Probleeme on taimetoitlastel ka mineraalainete, eeskätt kaltsiumi, raua, joodi, seleeni ja tsingi saamise ning omastamisega. Teatavasti on parimaks kaltsiumi allikaks piim ja piimatooted. Lisaks madalale kaltsiumisisaldusele paljudes taimset päritolu toitudes, omastab organism nendest kaltsiumi ka halvasti, vaid umbes 30% ulatuses. Põhjuseks on taimedes sisalduvad oksaalhape ja fütiin, mis seovad kaltsiumi raskestilahustuvateks ühenditeks
Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda on ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult Voyager 2 25.augustil 1989 aastal. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile ja sarnane on ka välimus mida esakordselt võis uurida 1989. aastal Voyargeri poolt tehtud fotodelt. Maa pealsetest teleskoopidest näeme vaid tillukest rohekat ketast. Neptuuni kaugust Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil ja 1,5 korda suurem kui Uraanil. Neptuunil on 8 teadaolevat kuud ja 7 väikest ja Triton : Naiad, Thalassa, Despina, Galarea, Larissa, Proteus, Triton ja Nereid KÄÄBUSPLANEEDID 1 Ceres on suurim ja esimene avastatud asteroid (väike planeedisarnane taevakeha). Selle avastas 19.sajandi esimesel päeval, 1. jaanuaril 1801 itaalia astronoom ja Palermo
juurikale mulla kaudu ning suureneb otsemõju. Selle tulemusena suureneb mõnevõrra juurikate vigastumine. Tasandsahkade asendamine kaeveketastega vähendab samuti tunduvalt veotakistust. Saha kettad pöörlevad ümber kaldtelgede, mistõttu murendatakse intensiivselt mullaviilu. Murendamisel variseb osa mulda ketta kodarate vahelt läbi, mille tõttu väheneb mullasattumine sõelurile. Kaeveketaste vahel pöörleb biiter, mis aitab juurikaid puhastada mahalõikamata pealsetest ja mullast ning loopida neid sõelurile. 27 Kitkumisseadmetest on tuntud kaks põhitüüpi (joonis 10.32): rihm- ja haaratstüüp. Rihmtüübi sektsioon koosneb kahest lõputust profiilrihmast, mis on tihedalt teineteise vastu surutud (joonis 10.33). Pealsed haaratakse kitkumisrihmade vahele ja pigistatakse kinni. Et kitkumissektsioonid moodustavad rõhttasandiga nurga 30...40°, siis masina
annaabi.ee 
