aastast end muusikaga sidunud ja 1920. aastast heliloojadiplomiga Eestisse asununa on oma koolkonna kaudu tänaseni täies loomejõus. Niisiis luuakse XX sajandi esimese neljakümne aastaga vaid seitse sümfooniat, millele 1940ndad lisavad samapalju, et siis 1950ndate lõpul justkui paisu tagant vabaneda. Samas hakkavad 1950. aastate lõpul sümfoonia piirid ähmastuma (pikkus, osade arv jms.) ja tihti ei saagi aru, mis vahe on näiteks sümfoonial ja sümfonietil. Muidugi, teose pealkirjastamisel oli ka puhtpraktiline eesmärk: honorari suurus. Samas on sümfooniate loetelus teoseid, mis tegelikult kontserdisaalis kõlanud polegi. Ja mida ajas edasi, seda kummalisemaid helilooja antud anrimääratlusi võime kohata. Erandiks pole ka määratlus "sümfoonia" teose puhul, mis pole orkestrile kirjutatud. Sümfooniate nimekiri tundub päris aukartustäratav, kuid samas polegi neid teoseid, mis kontserdisaalides ikka ja jälle kõlavad, kuigi palju. Mida siis ikkagi mängida? Siin on
ÄRIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND NB! vormistamisel jälgi õpilastööde vormistamise reegleid, kasuta word-i vormindusvahendeid! Alapunktide pealkirjastamisel ja liigendamisel lähtu oma äriidee sisust, sellest kui palju sul oleks alapunkti all rääkida ja vajadusel muuda nii pealkirju, ühenda alapunkte kui jäta välja ka üleliigne! Iga paragrahvi (tähis 1.0, 2.0 jne) alusta uuelt lehelt! ENNE KIRJUTAMIST LOE JUHEND ALGUSEST LÕPUNI LÄBI! 1.0. KOKKUVÕTLIK ÜLEVAADE Paiknedes küll äriplaani alguses, koostatakse kõige viimasena. Kokkuvõtlik ülevaade toob koondatult välja kõige olulisema info kogu äriplaani kohta
asub. Tabeli pealkiri joondatakse vasakule, selle ette kirjutatakse sõna “Tabel” koos tabeli numbriga (poolpaksus kirjas) ning pärast tühikut järgneb tabeli pealkiri tavalises kirjas kirja- suurusega 12 punkti reavahega 1,5. Pealkirja ja tabeli vahele ei jäeta tühja rida. Tekst ja arvud tabelis esitatakse kirjasuurusega 12 punkti, kuid reavahega 1,0 ja tabel paigutatakse lehe keskele. Kõigil tabeli veergudel peab olema nimetus, soovitatavalt ka esimesel veerul. Veergude pealkirjastamisel tuleb vältida üldisi sõnu nagu näiteks “liik”, “nimetus”. Näiteks ei kasutata väljendit “Ettevõtte nimetus”, vaid “Ettevõte”, mitte “Näitaja nimetus”, vaid “Näitaja” jne. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Samuti ei soovitata ilma erilise vajaduseta kasutada veergu “jrk nr”. Näide: Tabel 1. Käivituskulud Kuluartikkel Maksumus Kogus (tk) Summa
annaabi.ee 
