Aga on olemas ka muidugi inimesi , kes pingutavad kogust väest, et saada hakkama kõigega mis vaja teha : sport, haridus, töö. Spordi koha pealt võin näiteks tuua ennast. Olen palju kordi mõelnud , et lõpetan maadlusega. Vahel lihtsalt tundub , et ma ei jõua ei saa hakkama. Aga nüüd, kus ma näen, et olen jõudnud pika ja raske tööga kuhugi ei näe ma mõtet , et enam alla anda. Nüüd ma mõistan , kui oluline on teha asja mis tõesti huvitab. Nagu pealkirjaski olen välja toonud ühe Ameerika tuntuima presidendi Abraham Lincolni tsitaadi. ,,Ma olen aeglane kõndija, see-eest ei kõnni ma kunagi tagurpidi". Lincoln väljandab mõtet, et inimene ei tohiks alla vanduda raskustele, mis teda kimbutada võivad pikal eluteel. Asju tuleks teha aeglaselt ja kvaliteetselt. Kui tuleb raskusi eluteel ei tohiks alla anda, vaid võidelda lõpuni. Tõesti , kui juhtub, et ei saagi raskusest võitu ei tohiks loobuda, sest alati on olemas teine võimalus.
peabki) veidi erandlikuna järgnevate tunduvalt lüürilisemate või iroonilisemate tekstide taustal. Omamoodi kogu kreedo võib see avameelne salm ollagi. Edasi läheb Rooste põhilisega: jumalikkus, rist ning naine (naiselikkus). Ajaloo mõjukamaid naiskangelasi astub meie ette (lk. 9) eestimaisena autori kehastuses. Romaanis "Liilia märgi all" on idee, et Jeanne d'Arc oli androgüün. Androgüünsus oli moes kahekümnendail ning nüüdki (lk. 15). Siurulikkus luules ja pealkirjaski. Sisust lähtudes on võetud kaanele mitte vaba ja lendav eevatütar, vaid ristilöödu. Põhimõtteliselt peavad Jürgeni luuletused olema tõesed stambid, ranged vormid. Naised (neli) lüüakse risti küll otseselt ja kaudselt, kuid feministliku kiiksuga naine on siiski parem kui mees ja jumalikum. Rooste võrdub Renoir, kel õrn tugevam sugu on eluallikas ja maailmanaba. Kordagi ei leia me vastassoo alandamist,
3) Saaremaal ja Petserimaal olid vabrikud ja töökojad kuni hindamiseni maksuvabad. Maakonna- ja vallavolikogudele anti õigus kehtestada oma kulude katteks lisamaks: 1) Maakondadel kuni 200% maalt ja hoonetelt ning kuni 100% vabrikutelt ja töökodadelt võetavast maksust; 2) Valdadel kuni 100% maalt ja hoonetelt riigile võetavast maksust (Aasmäe 1999:184). Edasi järgnes maksuvaidluste lahendamise ja maksmise kord. Nagu seaduse pealkirjaski öeldu, kehtis see ainult ühe aasta. Vabariigi Valitsus võttis 1920. a 19. Jaanuaril vastu seaduse liikumata varanduste maksu kohta maal (RT 1920, 18/19, 82). Seaduse teksti oli eelmisega võrreldes mõnevõrra muudetud või täpsustatud. Olulisim oli maksumäära suurendamine rohkem kui 10 korda. Näiteks tuli Harju-, Viru-, Järva-, ja Läänemaal iga adrasajandiku pealt senise 1,2 marga asemel maksta 1920. Aastal riigile 14 marka 40 penni. Sama suur
nad, et olukorra muutmine on ühtviisi kasulik nii talupoegadele kui ka mõisnikele. Rahvavalgustuslikud ideed leidsid tee õpetlik-moraliseerivatesse kirjanduspaladesse: mõistukõnelistesse juttudesse, valmidesse, luuletustesse ja dialoogidesse. Kirjanduses peituvate „kaunistuslike“ mõjutusvahendite abil loodeti rahva vaimu äratada ja teda kõlbeliselt kasvatada. Niisugusest taotlusest tuleneb ka mõiste didaktiline kirjandus, mis avaldub ilmekalt ühes pealkirjaski: „Jut on se Koroke, Öppetus on se Iwwa“ (O. R. v. Holtz). Kuivõrd autoriteks olid vähese kirjanikutalendiga sakslased, kellel polnud ka küllaldaselt teadmisi eesti oludest, kätkes nende looming põhiliselt saksa õpetlike juttude tõlkimist või mugandamist eesti keelde. J. H. Rosenplänter Silmapaista estofiilina tõuseb esile Pärnu Elisabeti koguduse pastor Johann Heinrich Rosenplänter (1782 - 1846). Oma nime on ta jäädvustanud eesti vaimukultuuri kogumise,
annaabi.ee 
