jääda. 2 Stressist jagu saamine Üha rohkem kuuleme me inimeste ületöötamisest, ülepingest ja puhkusevajadusest. Tänapäeval on sõna "stress" muutunud tavaliseks terminiks ja samas järjest tihedamini diagnoositud tervisehäireks. Stressi leevendamiseks ja maandamiseks korraldavad inimesed enda puhkusi järjest enam troopilistesse maadesse. Kas see just stressi eemaldab- on küsitav, kuid hetkelise rahuloluseisundi toob rutiinsest keskkonnast väljumine ikka. Pealispindse suhtumisega võib reisima minek aga tuua kaasa hoopis uusi ja vahel ka päris raskeid stressiolukordi. Seega on hea, kui inimesed mõistaksid ja teadvustaksid mõningaid erinevaid reisimise ja tervisega seotud fakte juba enne reisile minekut vältimaks suuremaid probleeme võõral maal. Kui stress vaevab, seatakse tihti küsimärgi alla enese väärtuslikkus ja unustatakse, et sõbrad ja perekond saavad toetada. Kui inimene tunneb,
multimeedia etenduseks. Nii kirjutamine kui ka tragöödia etendamine nõuavad tõlgendamise aktiivsust. Tragöödia erakordne võim võib vähemalt osaliselt tuleneda tõsiasjast, et ta tekkis Kreeka kultuuris teatud üleminekuhetkel, mil müüdi võim ei olnud veel õõnestatud kriitilisest vaimust, mis saadab kirjasõna. Antiiksete müütide suurejooneline visuaalne esitus tragöödias näib eelistavat küll inimese meeltele tajutavaid kihistusi, kuid uurib ka lakkamatult ebakõla pealispindse ja sügava, sõnade ja tegude, näivuse ja olemise vahel. Tragöödia esitusvõime täius, mis hõlmab sõna, muusikat, tantsu ja miimilisi zeste, näitab viimse tõe tabamatust, ning seda, kuivõrd raske on mõista inimese käitumise keerulist olemust, jumalate seisukohti, surelike elu seadusi ja piire. Tragöödiate kirjutamist ja lavastamist jätkati ka pärast 5. sajandit eKr, kuid loov energia, eetika nõudlus ja uudishimu, mis olid sünnitanud tippteosed, olid
▪ sisemine (ül on nauditav, huvitav) vs väline (ül kaasneb väline tagajärg) motivatsioon ▪ inimesel kaasasündinud motivatsioon ületada raskusi, õppida uusi asju, kuid sisemine motivatsioon ainult nende tegevuste puhul, mis on huvipakkuvad ▪ sisemine motivatsioon seotud loovusega, süvitsi ül lahendamisega, heade õpitulemustega ▪ väline motivatsioon seotud negatiivsete õpitulemustega, pealispindse õppimisega ▪ inimesel kaasasündinud vajadus tunda end kompetentse (oskab lahendada ül),autonoomse (saab valida ise viisi, kuidas ül lahendada) ja seotuna (tunneb väärtustatuna oma tegevust, nt õpetaja, vanema poolt) kui keskkond pärsib võimalust teostada neid vajadusi, siis keskkond pärsib sisemist motivatsiooni ja tekivad uued probleemid (õpiraskused > halb käitumine)
sageli keerukaid uusi ülesandeid - 3. Mäluprotsessid Töötlustasemete käsitlus ja selle roll meeldejätmisprotsessi seletamisel. Eristatakse töötluse sügavuse tasandeid alates stiimuli füüsikalistest karakteristikutest ja lõpetades sügava semantilise analüüsiga. Sügavam analüüs viib kestvamate ja tugevamate mälutrasside tekkimisele. Sogava töötluse puhul jäetakse meelde formaalsete tunnuste põhjal, katseisikud jätavad sügava töötluse puhul asju paremini meelde kui pealispindse töötluse puhul. Mida kauem materjalidega tegeled, seda premini jääb see meelde. Töötlustasemed on: - Struktuuriline töötlus – kõige kehvem meeldejätmine, töödeldakse suuri ja väikeseid tähti - Akustiline töötlus – vaadatakse riime - Semantiline töötlus – kõige parem meeldejätmine, peab vaatama tervet lauset Mehhaanilise kordamise ja viimistleva kordamise sisu ja erinevus - Mehaaniline kordamine – materjali kordamine ilma materjali sisule või mustrile
annaabi.ee 
