Pealiskorrakivimi iseloom mõjutab põhjavete liikumist, muldade teket, taimestikku ja mitmeid loodusprotsesse, mulla omaduste kaudu oluliselt ka inimtegevust. Aluskord ja pealiskord annavad kokku aluspõhja. Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setetest koosneb kiht, mis lasub aluspõhjal. Eesti pinnakate koosneb põhiliselt moreenist ja see katab suuremat osa Eesti pinnast. Pinnakate puudub näiteks loopealsetel: seal lasub muld otse pealiskorrakivimitel, enamasti paekivil. Eesti pinnakatte kujunemisel on olnud otsustav tähtsus mandrijää tegevusel viimase paari miljoni aasta jooksul. Eesti pinnakate on suhteliselt õhuke. Põhja- ja Lääne-Eestis enamasti 5-10 meetrit paks. Suurim on pinnakatte paksus ürgorgudes, ulatudes kohati mitmesaja meetri sügavusele. Näiteks suures osas on Rõuge ürgoru põhi praegusest meretasemest 80 meetrit allpool. Peale moreeni kuulub pinnakatte hulka ja savi, liiv ja teised purdsetted. Ka turvas, mida
maavarad. Lubjakivi ja savi sobivad telliste valmistamiseks. [5] 5 Pinnakate Mis on pinnakate? Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Eesti pinnakate koosneb põhiliselt moreenist. Pinnakate katab suuremat osa Eesti pinnast. Pinnakate puudub näiteks alvaritel ehk loopealsetel. Seal lasub muld otse pealiskorrakivimitel, enamasti paekivil. Selliseid muldi nimetatakse paepealseks mullaks. [9] Lääne-Virumaa pinnakate Rannikumadalikule on iseloomulikud kivikülvid (Käsmu poolsaarel) ja rändrahnud (Ehalkivi jmt). Jõed on paekaldasse uuristanud sügavaid orge. Viru lavamaa põhjapiiri moodustav Põhja-Eesti paekallas on Lääne-Virumaal rannajoonest kaugel, osaliselt mattunud ega moodusta selgepiirilist astangut. Lavamaa pinnakate on valdavalt õhuke, kohati on karsti
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/harjumaa1 3 http://www.tlu.ee/~kaija/Eesti%20loodus-%20ja%20majandusgeograafia/2_eesti%20geoloogia.pdf 4 Pinnakate ja selle mõju maastike kujunemisel Pinnakate on pudedaist setetest koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Eesti pinnakate koosneb põhiliselt moreenist. Pinnakate puudub loopealsetel, seal lasub muld otse pealiskorrakivimitel, enamasti paekivil, selliseid muldi nimetatakse paepealseks mullaks. Eesti pinnakatte kujunemisel on olnud otsustav tähtsus mandrijää tegevusel viimase paari miljoni aasta ehk Kvaternaarijooksul. Põhja-Eesti pinnakate on suhteliselt õhukePõhja- ja Lääne-Eestis enamasti 5...10 meetrit. Pinnakatte ülemine osa on ümber kujundatud taimkatte poolt.4 Harjumaa paikneb kolmes maastikurajoonis: Põhja-Eesti rannikumadalik, Põhja-Eesti lavamaa ja Kõrvemaa
annaabi.ee 
