Elu mõte võib olla hoopis olemata. Elu on absurdne mõttetu tõmblemine olematu eesmärgi nimel. Filosoofiale tuginedes võib eksistentsiprintsiibiks pidada millegi muutmist. Üksikisiku elu mõte on jätta endast jälg ja muuta pärast tema surma elavate inimeste elu. Perekonnainimesed nimetavad tavaliselt oma elu mõtteks abikaasat või lapsi. Nemad ongi neile elamise põhjenduseks. Indiviidi elu mõtteks võib pidada soo jätkamist, elu katkematu kulgemise kindlustamist. Pealiskaudsetele inimestele on elu mõtteks saada elult naudingut. Nad proovivad kõike ja riskivad kõigega, millessegi oluliselt süvenemata. Ja nende elu möödub tühjana. Kuid elu mõtestamiseks oleks hea teada midagi kõigest ja millestki kõike. Ideaalse elu mõte seisneb teiste elule mõtte andmises. End alaväärtuslikuna tundvale inimesele, kes plaanib enesetappu, võib kasvõi pisike tunnustus elamiseks taas põhjuse anda.
Üksinda inimeste seas. Interaktiivsus, kommunikatsioon ja urbaniseerumine need on praeguse aja märksõnad, mis peaksid võimaldama tõsta tööefektiivsust ja tooma inimesi üksteisele lähemale ühesõnaga tegema elu lihtsamaks. Kuid siiski on ühiskond sallimatum, enesekesksem ja hoolimatum kui kunagi varem. Seda vaatamata silmakirjalikele ning pealiskaudsetele väidetele, et valitseb demokraatia ja võrdõiguslikkus. Lihtinimene on oma muredega üksi jäetud, kaasinimesest hoolimise on asendanud raha- ja võimuahnus. Miks on see nii? Suur osa on selles infoühiskonna võidukäigul. See, mis algul oli mõeldud inimese elu kergendamiseks, on nüüd muutunud otsekui narkootikumiks, orjastades miljoneid. Digitaalmaailm kisub meid lahti reaalsusest, sõpradest, perekonnast. Suurel osal nooremast generatsioonist on keegi (või hoopis miski
1. Vali üks tegelane (Dorian Gray, Henry (vahel ka Harry) Wotton või Basil Hallward) ja vasta tema kohta järgmistele küsimustele: millised on tema tõekspidamised ja kuidas ta käitub, milline mõju on tal teistele või on ta ise mõjutatav, kuidas? Kirjuta raamatust 3 tsitaati (mõttetera), mida see tegelane ütles, ja lisa kellele, mis olukorras. V: Henry Wotton oli mees, kes mõjutas inimesi, tema tõekspidamised olid variselikud ja ühiskonnale, eriti pealiskaudsetele ja kergesti mõjutatavatele inimestele kergesti järgitavad, kuid eksitavad. Henry mõjutas Doriani väga palju, ta ajendas Doriani ennast imetlema ja elu nautima, mis lõpuks Doriani elu ära rikkus. Kui Doriani oli kerge mõjutada tema selgrootuse tõttu siis Basilit, vastupidiselt Dorianile, polnud üldse kerge mõjutada, sest tal olid oma kindlad tõekspidamised, millest ta ei loobunud. Henry ise mõjutatav polnud, ta oli see, kes teiste inimestega mängis ja manipuleeris.
251114 Postmodernism – mõiste kasutamine jääb 19. sajandi lõppu. (taustaks) Modernismist: Modernismile heideti ette seda, mis „tundus“ olevat modernismi probleem ...................... Modernistlik kultuur/kunst mängis liiga palju tolle aja poliitilise eliidiga. Kunstiteos, mis vormilt uuenduslik, sellel võimalus luua pikas perspektiivis uusi arusaamu, muuta poliitilisi arusaamu. _ Popkunst ja WARHOL. Tema puhul peetakse keskseks (tema sõnul toetus tekst pealiskaudsetele uurimisandmetele; pole töö staatusest vaimustuses) – „Postmodernne olukord“ Teos teadmiste kriisist Lääne-Euroopas. metanarratiiv – räägib universaalsusele pretendeerivad lugusid maailma ja inimloomuse kohta. (nt. marksism? – apokalüptiline, nt. teadus) Lyotard Suured metanarratiivid töötavad välistamise ja kaasahaaramise meetodil. Alistatakse teised narratiivid, surutakse kõrvale – alles jääb keskne.
annaabi.ee 
