Kui sõda alustati rõõmu, võimu, rüütellikkuse ja suure austusega, siis sõja lõppedes muutusid ka inimesed julmemaks, mornimaks ning auavaldustel ja uhkusel ei olnud enam kohta. Palju mehed kes sõjast tagasi pöördusid ei suutnud enam oma pere juurde tagasi minna ning kohaneda igapäeva eluga. Sõda oli neid muutnud. Nende senised väärtushinnangud olid purustatud ning nad tõmbusid endasse. Paljude meeste elus polnud enam mõtet elamiseks ning nad muutusid ükskõikseteks, pealiskaudseteks ja kurbadeks. Kõik soojad, südamlikud ja hellad tunded oli kadunud ning see kõik asendus negatiivsega. Tulles tänapäeva juurde, siis ainuke positiivne tegur sõja juures võis olla see, et naised said tänu sõjale iseseisvamaks. Neid hakati väärtustama ja neist peeti lugu. Kuna enamik mehi läksid sõtta, siis jäi naiste kanda kogu pere ülalpidamine. Naised pidid lapsi toitima, raskemaid ja kergemaid kodutöid tegema ning ka elatist teenima mingil moel. Seetõttu anti
mitmesugused tehnilised ülesanded ja faktuuriprobleemid, siis Rahmaninov lähtus etüüdide loomisel eelkõige mingist poeetilisest kujundist ja selle piltlikkusest. Virtuooslikud klaverietüüdid kujunesid teatavasti kontserdipraktikas välja eelkõige XIX sajandi tuntud pianistide Kalkbrenneri, Moschelesi, Thalbergi jt loomingus. Need olid mõeldud esmajoones oma tehniliste võimete demonstreerimiseks ja osutusid küll efektseteks, kuid enamasti küllaltki pealiskaudseteks kontserdi lõpunumbriteks. Uue lehekülje etüüdizanri ajaloos avas Chopin, kelle etüüdide eesmärk oli ühe kindla faktuurielemendi poetiseerimine. Liszti etüüdides äratab seevastu tähelepanu zanri programmiline tõlgendus (näit "Mazeppa", "Metsik jaht", "Eroica" jt). Rahmaninov, lähtudes küll oma etüüdide loomisel nii Chopini kui ka Liszti traditsioonidest, lõi täiesti isikupärase klaveristiili ja püstitas endale sellised ülesanded, mis
uimastitest räägitud 7% noortega. Uurides küsitluses noortelt koolis toimuva uimastiennetustöö kohta, vastasid respondendid valdavalt ehk 70%, et uimastitest on neile räägitud paaril korral. Sageli on koolis noori uimastitest teavitatud ja informeeritud 20% vastanute arvamusel. 3% respondentidest arvab, et seda ei ole tehtud mitte kunagi. Ankeetküsitluse andmetel hindasid koolinoored õpetajate ja uimastiennetustööd tegevate inimeste teadmisi uimastitest pealiskaudseteks. Kuid oli ka neid, kelle arvates ennetustöö tegijate teadmised on põhjalikud ja informatiivsed. Samas leidis osa noori, et teatakse väga vähe või on teadmised tugevalt mõjutatud isiklike arvamuste poolt ja arvamused tunduvad olevat õhust võetud ning ühiskonna poolt avaldatav moraalne surve kohustab asju palju hullemaks rääkima võrreldes tegelikkusega. Ennetustööd kanepitarbimisele koolis ja kodus pärsib oskamatus tuvastada kanepijoovet või märke kanepi tarvitamisest
annaabi.ee 
