Loomade karjatamine Loengu konspekt Lehmade karjatamine Lehmad on karjatamise suhte väga nõudlikud. Kõige sobivamad on lehmadele kõrreliste alusheinte ja liblikõieliste rohked ning kõrreliste pealisheinte rikkad rohukamarad. Piimalehmade karjamaad peavad paiknema parasniisketel muldadel, võimalikult lauda ligidal. Liiga pikka tee karjamaale (> 2km) ja tagasi lauta põhjustab piimatoodangu languse kuni 20% ööpäevas. Sõltuvalt piimatoodangust vajavad lehmad karjamaarohtu ööpäevas 60-80 kg. Täiskasvanud lehma kohta arvestatakse karjamaa pinda keskmiselt 0,5 ha., niisutamise korral 0,3 ha. Lehmade koplid peaksid olema võimalikult ruudu- või ristküliku kujulised. Teravnurksete
P ja K väetiste andmise aluseks on mulla PK sisaldus, taimiku liigiline koostis jms. (v.t. niitude, karjamaade väetamine) kõrrelisterohke rohumaa rajamisel külvieelselt N 60-80 kg/ha liblikõielisterohke rohumaa rajamisel N reeglina ei planeerita mikroväetiste kasutamine põhineb mullaanalüüsidel. Külv. norm arvutatud. aeg aprill kuni august. eelistada varajast külviaega (tärkamine ja aren. parem). liblikõielised ja aluskõrrelised. kõrreliste pealisheinte rohked segud võib külvata ka hiljem (juuli lõpp olenevalt sademetest) - hilised külvid väiksem hooldamisvajadus. viis tavaliselt kitsarealine. sügavus olenevalt valitsevast taimeliigist 0,5 4 cm. enne külvi peaks liblikõieliste seemet (eriti galeega) töötlema vastava bakterpreparaadiga. parem on rohumaad rajada katteviljata, kattevilja kasutamisel vähendada teravilja külvinormi 25-30%. katteviljaks sobivad varajase valmimisajaga teraviljad (talinisu, var.oder). külv
Org vätisi antakse rm ainult min muldadel rohumaade rajamisel ja pealtparandamisel 40 000t/ha. See võib olla kas sünnikuna või sünnikukompostina. Rm väet kasut ka virtsa ja läga. Aga need vähendavad rohu söödavust(eriti lehmad) ja teiseks need sügisel antuna muudavad mitme-aastasedd heintaimed külmanõrgaks. 74) Lehmade karjatamine Lehmad on karjatamise suhte väga nõudlikud. Kõige sobivamad on lehmadele kõrreliste alusheinte ja liblikõieliste rohked ning kõrreliste pealisheinte rikkad rohukamarad. Piimalehmade karjamaad peavad paiknema parasniisketel muldadel, võimalikult lauda ligidal. Liiga pikka tee karjamaale (> 2km) ja tagasi lauta põhjustab piimatoodangu languse kuni 20% ööpäevas. Sõltuvalt piimatoodangust vajavad lehmad karjamaarohtu ööpäevas 60-80 kg. Täiskasvanud lehma kohta arvestatakse karjamaa pinda keskmiselt 0,5 ha., niisutamise korral 0,3 ha. Lehmade koplid peaksid olema võimalikult ruudu- või ristküliku kujulised. Teravnurksete
annaabi.ee 
