3 · motiveerida täitma täpselt ravijuhiseid sh. peab olema valmis higama lisahapnikku vähemalt 16 korda ööpäevas, · vaimselt adekvaatne, · suutlik käsitlema hapnikuaparatuuri ja järgima hapniku tarbimisega seotud ohutusnõudeid. Hapniku manustamise viisid Koduses hapnikravis kasutatakse hapniku manustamiseks järgmisi abivahendid: Ninakanüül. Enim levinud, lihtne ja odav, kuid samas üsna ebaefektiivne, sest pealevoolava hapniku kadu on suur. Need on kerged plastmasskanüülid, mis pannakse ninasõõrmesse. Voolik kinnitatakse kõrvade tagant kuklale või ette lõua alla. Nad ei sobi patsientidele, kes hingavad suu kaudu või vajavad suures hulgas hapnikku. Ninakanüül on patsiendile meeldivam kui mask või nina-neelu kateeter. Hapniku manustamise kiirus on tavaliselt 1-3 l/min. Mask. Hapnikku on võimalik manustada täpsema kontsentratsiooniga. Kasutatakse siis kui
Polarograafiliseks analüüsiks kasutatavad seadmed (polarograafid) on pinge-voolutugevuse kõveraid automaatselt registreerivad aparaadid. Polariseerivaks elektroodiks on elavhõbetilkelektrood, mittepolariseerivaks elavhõbedakiht elektrolüüseri põhjas. Elavhõbetilkelektrood kujutab endast elavhõbedaanumaga ühenduses olevat klaaskapillaari. Kapillaari ots koos elavhõbedatilgaga paikneb analüüsitavas lahuses. Tilk suureneb aeglaselt pealevoolava elavhõbeda arvel, kuni rebib end lahti ning langeb elektrolüüseri põhja. Lahtirebinud tilga asemel hakkab moodustuma uus tilk (korduv protsess). Tilga iga on 3-5 sek. Pidevalt uueneva elavhõbedatilga kasutamine elektroodina tagab elektroodi pinna puhtuse ja ühetaolisuse. Mittepolariseeriva elektroodi (elavhõbedakihi) pind on mitu tuhat korda suurem elavhõbedatilga pinnast. Väikese voolutiheduse tõttu elavhõbedakihi potentsiaal praktiliselt ei muutu
joonis 6), kus on näidatud: · Vee juhtimine tiigialale · Tiikide mõõtmed, kuju ja paigutus · Torustikud, mis on kavandatud ökonoomselt · kulutuste vähendamiseks · töökindluse suurendamiseks Projekteerimisele aitab kaasa pinnase iseloomu ja selle kalde eelnev väljaselgitamine. Laiendamisvõimalused tuleb välja selgitada juba projekteerimise etapil. Loodimised tuleb teha enne kaevetöid. Tiikide tühjendamiseks ja täitmiseks kuluvat aega tuleb arvestada pealevoolava vee ja tiikide veemahu alusel. Tiikide ehitamisel tuleb silmas pidada järgmisi asjaolusid: Põhi peaks olema karedapinnaline, näiteks kruusast, et vähid ei libiseks Tiigipõhjad peavad olema isepuhastuvad, st. äravool peab olema sügavaimast paigast Heakvaliteedilist vett peab olema saadaval piisavalt Tiik peab vastu pidama veesurvele Bassein ei tohi roostetada ega temast lahustuda vette vähkidele kahjulikke aineid Kasvutiigid ja nende ehitus
annaabi.ee 
