Sõjategevus 1944. aastal 1944. a. jätkusid Saksamaa lüüasaamised Idarindel. 1944.a. jaanuaris murdis Punaarmee läbi Saksa kaitsest, lõppes Leningradi blokaad, Narva all aga jäi pealetung stoppama. Punaarmee arendas edasitungi lõunas: Lõuna-Ukraina vallutamine, sissetung Galiitsiasse. Saksa väed loovutasid Krimmi. 1944.a. suvel Baltimaades käisid ägedad kaitselahingud. 1944. a. juunis algasid Punaarmee pealetungioperatsioonid: armeedegrupi „Mitte“ 25 diviisi hävitamine Valgevenes, Punaarmee läbimurre Balkani rindel, edasitung Vislani. Poola vastupanuliikumise poolt algatatud Varssavi ülestõus nurjus: põrandaalune armee alistus ning ülestõus lõppes linna täieliku hävitamisega sakslaste poolt. Punaarmee lõikas ära armeedegrupi Nord ja jõudis Ida- Preisimaale 1944. oktoobris. Liitlaste pealetung, N orm andia dessant 6. juunil 1944.a
CSS RR PÕHIRELVAD: Soomustransportöör ~ 30 tk 155 mm suurtükk ~ 20 tk 120 mm miinipilduja ~ 40 tk 81 mm miinipilduja ~ 30 tk TT raketikompleks ~ 50 tk 23 mm ÕT kahur ~ 20 tk ÕT raketikompleks ~ 25 tk Vastavalt püstitatud eesmärgile kasutab JVBr ühte alljärgnevatest lahingutegevuse viisidest: - pealetungioperatsioonid; - kaitseoperatsioone; - viivitusoperatsioone. - pealetungioperatsioone Vastavalt JVB ülema poolt püstitatud üleannetele viivad JVBr lahingüksused läbi lahingutegevust, kasutades selleks alljärgnevaid lahinguliike: - kaitse, - viivituslahing. - rünnak Kaitse- ja viivitusoperatsioone iseloomustab mitme lahingumeetodi samaaegne kasutamine. Ründeoperatsioonide puhul kasutatakse harva erinevaid lahinguliike. Jalaväepataljoni võimed, tugevused ja nõrkused.
Itaalia alistumise. Rumeenlaste kaotused ulatusid peaaegu 160 000 meheni, seega nad olid kohustatud tegelema jõudude ümberkorraldamisega. Ungari kaotas ligikaudu 143 000 meest, mistõttu nad said oma relvajõud rindele paisata alles 1944. aastal. Juba pärast Barbarossa nurjumist ei olnud Saksamaal piisavalt ressursse, et minna 1942. aastal sõtta kõigi kolme armeegrupiga, siis Blau ebaõnnestumine tähendas, et 1943. aastal piirdusid sakslaste pealetungioperatsioonid Kurski eendiga. Lisandus tendents, et lääneliitlased läksid 1943. aasta keskel ründama algul vahemerd ja seejärel Loode-Euroopat, mistõttu Saksa jõud idas ei saanud kasutada läänest saabuma pidavaid reserve. Kohe pärast Volga intsidenti püüdis Punaarmee ära kasutada Saksamaa jõudude peataolekut ning võttis ette mitu pealetungi Lõuna-Venemaal ja Ida-Ukrainas. Nende peamine eesmärk oli purustada von Mansteini
annaabi.ee 
