Sept. Pihkvas toimunud kõnelustel ei saavutatud edu. Eesti toetas hoopis okt. alanud Judenitsi vägede pealetungi Petrogradile ja Loodearmee sai PA-lt lüüa. Valgekaartlaste salgad valgusid üle Narva jõe Eestisse, loodearmeelastelt võeti relvad ja nad koondati laagritesse Virumaale (suurem osa suri) Narva kaitselahingud : Nov. algasid Narvas lahingud Eesti rahvaväe ja PA vahel. Samal ajal algasid Tartus rahuläbirääkimised (Vene pool kasutas pealetungikatseid surve avaldamiseks). Dets. õnnestus PA-l Krivasoo ja Vääska juures Narva jõest üle tungida, kuid löödi tagasi. Nov.-dets. kaotas PA 15 000 surnut ja 20 000 haavatut, eestlasi langes 2000. Jätkati vallutamise katseid kuni vaherahu allakirjutamiseni Tartus 31.dets. 1919, mis hakkas kehtima 3.jan.1920. Tartu rahukonverentsil juhtis Eesti delegatsiooni Poska, Vene A.Joffe. Tartu rahulepingule kirj. alla 2.veb. 1920 Venemaa loobus õigustest Eestile ning
suhtusid Antanti tuumikriigid Eesti iseseisvuse väljakuulutamisse suhteliselt positiivselt; ent mitte tahes rikkuda suhteid Venemaaga (sealset kommunistlikku valitsust peeti ajutiseks nähtuseks) juriidilist tunnustust ei antud. Esimese maailmasõja ametlikult lõpetanud Pariisi rahukonverentsile (1919 - 1920) Balti riikide esindajaid ei kutsutud. Eestit toetati küll sõjaliselt (näiteks briti laevad Tallinna reidil), et ta suudaks enamlaste pealetungikatseid Vabadussõjas tagasi tõrjuda, aga põhilise majandusliku ja sõjalise toetuse saajateks lääneriikidelt olid siiski Vene valged. Esimese riigina tunnustas Eestit de jure Nõukogude Venemaa vastavalt Tartu rahuga (2.veebruar 1920) saavutatud leppele. Alates 1921 hakkasid Eestit tunnustama ka Antanti suurriigid ning USA (1922). Selle põhjuseks oli kommunistide võimu kindlustumine Venemaal. Oli näha, et vene valged võimu ei suuda esialgu haarata. 2. Eesti julgeoleku kindlustamine:
Saksamaa nõrgestamisest, suhtusid Antanti tuumikriigid Eesti iseseisvuse väljakuulutamisse suhteliselt positiivselt, ent mitte tahes rikkuda suhteid Venemaaga (sealset kommunistlikku valitsust peeti ajutiseks nähtuseks) juriidilist tunnustust ei antud. Esimese maailmasõja ametlikult lõpetanud Pariisi rahukonverentsile (1919 - 1920) Balti riikide esindajaid ei kutsutud. Eestit toetati küll sõjaliselt (näiteks briti laevad Tallinna reidil), et ta suudaks enamlaste pealetungikatseid Vabadussõjas tagasi tõrjuda, aga põhilise majandusliku ja sõjalise toetuse saajateks lääneriikidelt olid siiski Vene valged. Esimese riigina tunnustas Eestit de jure Nõukogude Venemaa vastavalt Tartu rahuga (2.veebruar 1920) saavutatud leppele. Alates 1921 hakkasid Eestit tunnustama ka Antanti suurriigid ning USA (1922). Selle põhjuseks oli kommunistide võimu kindlustumine Venemaal. Oli näha, et vene valged võimu ei suuda esialgu haarata.
Eesti iseseisvuse väljakuulutamisse suhteliselt positiivselt, ent mitte tahes rikkuda suhteid Venemaaga (sealset kommunistlikku valitsust peeti ajutiseks nähtuseks) juriidilist tunnustust ei antud. Esimese maailmasõja ametlikult lõpetanud Pariisi rahukonverentsile (1919 - 1920) Balti riikide esindajaid ei kutsutud. Eestit toetati küll sõjaliselt (näiteks briti laevad Tallinna reidil), et ta suudaks enamlaste pealetungikatseid Vabadussõjas tagasi tõrjuda, aga põhilise majandusliku ja sõjalise toetuse saajateks lääneriikidelt olid siiski Vene valged. Esimese riigina tunnustas Eestit de jure Nõukogude Venemaa vastavalt Tartu rahuga (2.veebruar 1920) saavutatud leppele. Alates 1921 hakkasid Eestit tunnustama ka Antanti suurriigid ning USA (1922). Selle põhjuseks oli kommunistide võimu kindlustumine Venemaal
annaabi.ee 
