tegelikult määratlematu, mis tingib sisemise ja välise piiri kadumise. Struktuuri loogilisusele vastandub poststrukturalismis keha, afektid, zestid, st kõik, mis ei ole loogiliselt allutatav. 12. Milliseid "süvataseme" ja "pealispinna" vastandusi on erinevates kultuuriteoreetilistes distsipliinides esitatud? 13. Millised suhted on võimalikud erinevate kultuuride vahel? Kultuurid võtavad teistest kultuuridest üle elemente nii ebateadlikult, teadlikult kui pealesunnitult. Kui toimusid kultuurikontaktid koloniaalvallutuste kaudu, siis oli inimeste ettekujutus kultuurist, kui millestki, mida saab prognoosida ning mille seaduspäraseid arenguid peavad kõik läbi tegema. Enne II MS tähendas kultuuriline ,,teine" niisiis barbarit. Peale II MS toimus loobumine suurtest narratiividest ning ei aimatud enam järele Lääne kultuurikäitumist. Tekkisid uued teooriad nagu kultuurisõltelisus ja kultuuriuniversalism.
mässu organiseerimises. Isa sõnul polnud Ain Saarel asjaga mingit pistmist, sest Ainile rääkis kuulujutust, et keegi eestlane peksa on saanud, just isa. Ain oli küll kohal, kuid tema korraldatud kaklus polnud. Nädal või rohkem hiljem läks isa oma algatusel viie-kuue kaaslasega miilitsasse tunnistama. Ta üritas miilitsale seletada, et Ainil polnud kaklusega pistmist, kuid tema tunnistusi ei võetud kuulda. 48 Tol ajal ajakirjandus kaklust ei kajastanud. A. Saar lahkus pealesunnitult-vabatahtlikult riigist 49. Ain Saar asus elama Rootsi, kus ta elab siiani. Hiljem on sündmusest kirjutanud Eesti Ekspress 2008. aastal. Välja on toodud kokkupõrke skeem KGB uurimistoimikust (vaata lisa 9). Artiklis räägitakse siiani õhus rippuvast küsimusest: kas tegu oli provokatsiooniga? Ei maksa unustada, et just paar päeva hiljem 9. septembril 1988.a algas Tallinnas EKP Keskkommitee pleenum, mis 48 Peeter Reemanni (2
vabatahtlik siis, kui mõni võtab teise käe ja lööb sellega kedagi, sest puudub oma voli. Löödu võib olla aga ta isa, kelles tuntakse ära küll inimene või juuresolija, kuid ei teata, et see on isa. Samuti võib määratleda sedasama eesmärgi juures ja teo puhul tervikuna. Seega, teadmatusest tehtu -- või kui mitte teadmatusest, siis pealesunnitult, ilma et endal voli oleks --, on vastu tahtmist tegu. Me teeme ja talume ju teadlikuna paljusid looduslikke nähtusi, millest ükski pole vabatahtlik ega ka vastu tahtmist: sellised on näiteks vananemine ja suremine. Nii ebaõigluse kui õigluse puhul võib juhtunu olla ühtmoodi juhuslik. Mõni võib ju hoiule antud vara tagastada vastu tahtmist ja hirmu tõttu -- seda ei saa nimetada õiglaseks tegutsemiseks ega õiglase teo tegemiseks, vaid ainult juhuslikkuseks
annaabi.ee 
