○ Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Wilsonilt, peakontor asus Šveitsis. ○ Lagunes, sest ei suudetud vastu seista diktatuuririikide agresiivsusele (Jaapani kallaletung Hiinale, NSVL ja Soome jms). 2. Saksamaa reparatsioonide küsimus ○ Saksamaa ja kaudselt kogu maailmamajanduse viisid tasakaalust välja Saksamaa suured reparatsioonid. ○ Kuigi reparatsioonide suurused räägiti korduvalt üle ei võtnud Saksamaa liitlaste nõudmisi vastu ja nende pealesundimiseks okupeeriti Duisburg ja Düsseldorf. ○ Saksamaa ja NSVL sõlmisid omavahelise lepingu, millega loobusid vastastikku reparatsiooninõuetest. ○ Et tagada reparatsioonide laekumine okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia Ruhri söetööstuspiirkonna. 3. Locarno konverents ○ Saksamaa kaasati taas rahvusvahelisse kogukonda, sest nähti, et survestaminie ei mõju ja Dawesi plaan aitas Saksamaale kaasa. ○ Locarno konverentsil Šveitsis allkirjastati 1
nt vaesus, tööpuudus, inimkaubandus jne Moraal ja tavad on õiguse eelkäijad. Karistusõigus on õigusharu, mis loetleb teod, mille eest on ette nähtud karistused. Tänapäevane karistusõigus peab kehtestama eetilise miinimumi, ei rohkem ega vähem. Kui karistusõigus kehtestab vähem, jäävad inimeste kooselusk vajalikud olulised reeglid karistuseta. Kui karistusõigus kehtestab rohkem on oht, et õigust kasutatakse mõnede huvigruppide eetilistte vaadete pealesundimiseks. Õigusnormidest kinnipidamise tagab eelkõige riik oma organite kaudu. Eetikanormidest kinnipidamist järgib eelkõige inimene ise ning see osa ühiskonnast, kuhu inimene kuulub. Tänapäeva moodsa moraaliarutluse eelduseks on liberaalne individualism. St on võetud omaks et üldjuhul on inimese elu tema enda omand. Lex talionis õiglase karistuse nõudmine mineviku eksimuse eest. Silm, silma, hammas hamba vastu. Surmanuhtluse vastased elu on püha ja keegi ei tohi seda võtta.
korraldus: Liivimaa ajalooline geograafia: Nende territooriumide kujunemine ja likvideerimine Üksküla ehk Riia piiskopkond - 1184. aastal asus Meinhard läbiviima misjonitööd Liivimaal. 1186. aastal Meinhard sai Üksküla (liivlaste) piiskopiks. Tema rahumeelne misjonitöö suurt tulemust ei toonud. Piiskop Berthold sai paavstilt õiguse kasutada ristisõdijaid Liivimaa ristiusuliste kaitsmiseks ja apostaatide karistamiseks, kuid tegelikult hakati neid kasutama mittekristlaste usu pealesundimiseks. 1199. aastal pühitseti Albert Buxhövdeni Liivimaa piiskopiks, kes alustas Liivimaa süstemaatilist sõjalist hõivamist ja kirikliku struktuuri väljaarendamist. Albert asutas 1201. aastal Riia linna ning tõi Ükskülast sinna üle piiskopi residentsi. Riia piiskopkond: Mõõgavendade ordu abiga, kellele anti ilmalik võim 1/3 valduste üle ja ristisõdijate toel õnnestus Albertil 1206. aastal endale allutada kõik Liivimaa liivlaste alad.
annaabi.ee 
