piirkondadesse eriasumisele saata 22 326 inimest. Kokku kuulus Balti riikidest väljasaatmisele üle 100 000 süütu inimese. Suuroperatsioonile anti nimeks "Priboi" (Murdlainetus) ning selle otseseks juhtimiseks moodustati Riiga NSV Liidu sisevägede ajutine staap. Kokku kaasati küüditamisaktsiooni läbiviimiseks üle 76 000 inimese, kellest valdava osa moodustasid kohalikud nõukogude aktivistid. Väljasaadetavate tabamiseks moodustati Eestis 1987 operatiivgruppi ning nähti ette 16 pealelaadimispunkti ja 19 esheloni moodustamine. Hoolikalt ettevalmistatud operatsioon loodeti läbi viia ühe päevaga. Eestis algas küüditamine 25. märtsi varahommikul. Väljasaadetavate toomine laadimispunktidesse kujunes algul väga aeglaseks ning eshelonide komplekteerimine ja inimeste pealelaadimine venis kuni 29. märtsini. Ettenähtud plaani mittetäitmise hirmus haarasid operatiivgrupid kaasa isikuid, keda polnud küüditamisnimekirjadesse kantudki, sageli aeti kodudest välja vanurid, raskesti
Suuroperatsioonile anti nimeks "Priboi" (Murdlainetus) ning selle otseseks juhtimiseks moodustati Riiga NSV Liidu sisevägede ajutine staap. Kokku kaasati küüditamisaktsiooni läbiviimiseks üle 76 000 inimese, kellest valdava osa moodustasid kohalikud nõukogude aktivistid. Väljasaadetavate tabamiseks moodustati Eestis 1987 operatiivgruppi ning nähti ette 16 pealelaadimispunkti ja 19 esheloni moodustamine. Hoolikalt ettevalmistatud operatsioon loodeti läbi viia ühe päevaga. Viimased küüditatute eshelonid lahkusid Eestist 29. märtsi õhtul. Kuigi ligi kolmandikul algselt nimekirjadesse kantutest õnnestus tabamisest pääseda, viidi mõne päevaga oma kodudest Siberisse üle 20 000 inimese, mis moodustas ligikaudu 2,5% tollasest Eesti elanikkonnast. Suurem osa neist saadeti Krasnojarski kraisse ja Novosibirski oblastisse. Valdava osa 10
peale-mahalaadimispunktid · Laadimistööde ajalise kestuse järgi statsionaarsed ajutised · Spetsialiseerituse astme järgi universaalsed spetsialiseeritud 9.05.2010 Transport ETV0120 25 Laadimistööde organiseerimine · Punktid varustatakse statsionaarsete laadimisvahenditega pideva veovoo korral · Laadimispunktides kasutatakse liikuvaid laadimismehhanisme, kui veovoog on ebarütmiline · Pealelaadimispunkti (mahalaadimispunkti) pannakse statsionaarsed laadimisseadmed, mahalaadimispunktidesse (pealelaadimispunktidesse) aga liikuvad laadimismehhanismid, kui töömaht nendes on erinev · Pealelaadimispunktis on statsionaarne või liikuv laadimismehhanism, mahalaadimispunktis laadimisseadmeid ei ole, kasutatakse kallureid või mahalaadimisseadmetega veeremit, kui mahalaadimispunkte on palju · Kasutatakse laadimisseadmetega veeremit, kui
keskametkonnad ning osaliselt ka kohalik kumis nimetati NSV Liidu RJM sisevägede parteiaparaat. juhataja kindralleitnant Burmak. NSV Liidu Ametliku terminoloogia kohaselt kuulusid RJM operatiivplaan nägi Eesti territooriumil 1949. aasta märtsis Eestist väljasaatmisele ette 16 pealelaadimispunkti ja 19 ešelonikoos seisu eelkõige kolm kategooriat: kulakud koos pe moodustamise. Esialgsete arvestuste järgi redega ning bandiitide ja natsionalistide pe kuulus Eesti NSV RJM plaani alusel rekonnad. Eesti NSV Siseministeeriumi liinis väljasaatmisele 7540 peret 22 328 inimesega. 21.
annaabi.ee 
