VHS-C kassetide magnetlint on keritud ühe peamise rulli peale ja kasutab hammasratast, et seda edasi kerida. Adapter ei nõua patarei funktsiooni ja on lihtsalt mehaaniline adapter. See on sisemise südamikuga, et ühenduda VCR mehhanismiga. Kui VHS-C on adaptarisse pandud, siis üks väik käsi tõmbab lindi miniatuurses kassetist välja , et pikendada lindi teekonda ümber rullide nagu täismõõdus lintidel. See võimaldab kasutada miniatuurset kasseti sama pealelaadimis mehanismiga, mis täismõõdus lintidel on. W-VHS / Digital-VHS (kõrglahutusega) W-VHS võimaldas lindistada MUSE Hi-Visioniga, analoog kõrglahutusega televisioonis, mis kasutati Jaapanis alates 1989 kuni 2007. Teine täiendatud standard on Digital-VHS (D-VHS), lindistab digitaalset kõrglahutusega video VHS laadse lindile. D-VHS saab lindistada kuni 4 tundi ATSC digtaaltelevisiooni 720p või 1080i formaadis, kasutades kiireimat
0.3 ha suuruses pinnases oli 200t masuuti ning üksnes lohkudest maapinnalt leiti 60t masuuti. Siiamaani on kogutud koostöös endiste katlamaja töötajatega 550t masuuti [Endise Nõukogude Liidu Jääkreostus Ja Selle Likvideerimine lk. 65] Viimsi Kütusebaas Territooriumil oli umbes 200 kütusemahutit, kus hoiti nii naftat kui ka masuuti ja õli. Mitmeid maa-aluseid ja pealseid sahte, kus hoiti ka kütust. Reostused esinesid kõige suuremal määral raudtee pealelaadimis terminali lähedustes, kütusesahtid olid üllatavalt hästi vastu pidanud ning põhjavett mitte reostanud. Selgus et 4300m2 maa-alal on umbes 125 tonni naftajääke ning 2700 tonni terase ja muude metallide jäätmeid. [2] Pakri saared Asuvad Paldiskist 2 - 3 km läänes. Mõiste alla kuuluvad Suur-Pakri (11,7 km2), Väike-Pakri (12,9 km2) ning kümmekond laidu ja kari. Saarte kogupindala on 24,7 km2. Saari on kasutatud sõjaväepolügonidena juba sajandeid, alates 18
Ringmarsruudi all mõeldakse suletud veomarsruuti, millel läbib veok järgemööda (kindlas järjestuses, mis tagab liikumisteekonna lühima pikkuse) erinevaid maha- ja/või pealelaadimispunkte. Selle marsruudi erijuhuks on kogumismarsruut, millel liikudes läbib veok kõiki pealelaadimis- punkte. Pealevõetud kaubad veetakse ühte mahalaadimispunkti. Teiseks erijuhuks on laialiveo marsruut ehk jaotusmarsruut, mil veok sõidab järgemööda läbi ainult punkte, kus toimub maha- laadimine. Kolmanda ringmarsruudi variandina tuntakse kogumis- ja laialiveomarsruuti, mil
annaabi.ee 
