Autasude süsteem devalveerus nõukogude perioodi jooksul. See, kes sai ordeni 1930ndatel ja see, kes 1972ndatel ei olnud ühiskonnas samal tasemel. Devalveerumise taga võib olla ka Brežnev ise, sest talle endale meeldis palju autasusid saada (mitte ainult NSVLi autasud). Kuna Brežnevile jagati autasusid lahkelt, hakati neid ka ühiskonnas laiemalt jagama. Ka varjatumad kihistused – nomenklatuuri pool. Need olid salajased ametikohtade loetelud, mida aeg ajalt üle vaadati ja täpsustati. Pealekaebused. Kompartei liikmetel kohustus ühiskonna mädapaiseid avada. Pealekaebused tekkisid tavaliselt inimsuhete probleemidest. Nõukogude süsteemis arvestati väga hoolikalt altpoolt tulevaid kaebusi. Süüdistused arhiveeriti, erinevatel tasanditel oli pealekaebuste informatsioon olemas, mida sai vajadusel kasutada. Ajaloo ajakirja Nõukogude ajal välja andma ei hakatud. Käe pani ette Kreml. Pea kogu Nõukogude perioodi ei ilmunud puhast ajalooalast ajakirja. 1952
sovetistlik tähendus. Nõukogude ajastu sotsiaalse etiketi elemendid- Mundri, eraldusmärkide, autasud, jne. Igal ajastul on olemas oma sotsiaalne etikett. Etiketi tundmine annab palju informatsiooni konkreetse ajastu kohta (lisa informatsioon). Läbiaja ühiskonna jaoks ordenite süsteem oli teisejärguline. N: Punast Ordenit oli raskem saada 50ndatel kui 80ndatel. Mitmed erialad said endale mundrid, toimus ühiskonna munderdamine. Pealekaebused. Nõukogude Liidus teatati kõigest, isegi oma partei kaaslase ebaväärikast käitumisest (Kui partei liige omas armukest siis sellest saadi teada ning ta sai karistatud). Altpoolt tulnud kaebused, neid vaadeldi täpselt. Võeti sageli konkreetseid meetmeid kaebuste alusel. Historiograafia põhijooned: olulisemad teemad, autorid ja käsitlused: Üldkäsitlused: 1952- Üheköiteline Eesti NSV ajalugu. 1955-1971- Kolmeköiteline Eesti NSV ajalugu.
- teatud valdkonnad olid mundertatud - välisteenistus oli mundertatud, raudteelased olid ka mundertatud jne, tagasiminek impeeriumi perioodi. Stalini kava ja mõte oli kogu ühiskond munderdada nagu impeeriumi lõpul see oli. Kogu selle sotsiaalse etiketi aluseks oli sõjavägi, see pidi kaasa tooma selle, et õppejõud oleks saanud lisaks mundrile ja nimetuse, professor oleks olnud sõjaväe tasandil polkovnik jne. Seda ei viidud ellu, sest see oleks riigilt liiga palju raha nõudnud. Pealekaebused - nõukogude ühiskond soodustas pealekaebamist, see oli parteiliikme püha kohus. Nõukogude aja puhul oluline see, et kõiki pealekaebusi menetleti väga tõsiselt. Selle kaebamisel oli sageli väga reaalsed tulemused. 1950. a märtsipleenum - Eesti lähiajaloo murrangusündmus, juhtkond võeti maha, süüdistati kogu Eesti NSV juhtkonda Moskva poolt, kui Eestist poleks järjepidevalt laekunud kaebusi, siis Eesti süüasja ei oleks tekkinud
annaabi.ee 
