Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pealehe" - 10 õppematerjali

Aine ja teema otsing andmebaasist SciFinder Scholar
4
docx

Aine ja teema otsing andmebaasist SciFinder Scholar

Valisin kõik pakutavad nimevariandid ning Refine alt Publication Year trükkisin sisse 1975- 1985. c) 25 d) Refine -> Research Topic: (conducting polymers) or (plastics) e) 4 f) Esilehel valisin Patent ning sisestasin Inventor name MacDiarmid Alan Graham. 2. Teema ja aine otsing a) Preparation of glycolide from glycolic acid, panen linnukese valiku ette, kus kõik märksõnad on tekstis lähestikku. b) 212 d) 502-97-6 e) 357 3. Aine otsing a) Pealehe kõrvalmenüüst Substance Indentifier b) 75-19-4 c) 0.790±0.06 g/cm3 d) 1904 4. Aine otsing molekulaarvalemi järgi a) Pealehe kõrvalmenüüst Molekular Formula ja sisestan summaarse molekulvalemi. b) 43 c) 9 d) Kõrvalmenüüs on tulemused analüüsitud nende substance role järgi, seal näen, et reaktandi või reagendi rollis on just 9 ainet. 5. Aine otsing SciFinderi joonistusprogrammi abil a) 1229 b) 114 c) Analyze by: Commercial Availability d) 1797 e) 89

Keemia → Keemia andmekogud ja...
1 allalaadimist
Amplituudmodulaator aruanne
8
docx

Amplituudmodulaator aruanne

Moduleeriva signaali sagedus f1=208.8kHz f1'=192.5kHz amplituud U=29.8mV Moduleeritud signaali sagedus f=199.7kHz amplituud U=113.7mV 3. Spektri kandesageduse ja külgribade suhte sõltuvus modulatsioonisügavusest m. Joonis 2. Kandesageduse ja külgribade sõltuvus modulatsioonisügavusest. Järeldus: Muutub ainult Emax. 4. Regul eerisime väljundsignaali spektri pealehe amplituudi nulliks. Joonis 3. Väljundsignaal kui spektri pealeht on 0. 5. Muudame moduleeriva signaali sagedust fsig. Joonis 4. Moduleeritud väljundsignaali spekter Muutes moduleeriva signaali sagedust, muutub väljundsignaali spektris külgribade asukoht. Sagedust suurendades ribalaius suureneb 6. Muutsime sisendsignaali nelinurkseks ja sageduse 1kHz'ks. Joonis 5. Väljundsignaali spekter, kui sisendsignaal on nelinurk. 7. Kokkuvõte

Informaatika → Infoedastusseadmed
16 allalaadimist
Angola
42
pptx

Angola

• 2006. aasta detsembris sai Angola OPEC-i täisliikmeks. Juuni 2010 Huvitavat Leila Lopes • Miss Angola UK 2010 • Miss Angola 2010 • Miss Universium 2011 • Täisnimi: Leila Luliana da Costa Vieira Lopes. • Õppinud ärijuhtumist Inglismaal. Kõrgeim mägi on Serra Mountain (2610m) Üks kaunimaid loodusimesid Aafrikas – Ruacana juga Obrigado pela atenção! Kasutatud kirjandus • Pealehe pilt: http://www.eftekasat.net/details.php?image_id=262918 • http://et.wikipedia.org/wiki/Angola • http://en.loadtr.com/Luanda_Angola-421779.htm • http://www.powerofpeace.com/node/3371 • http://et.wikipedia.org/wiki/Luanda • http://www.algarve-monchique-villa.co.uk/portuguese-phrases.php • http://angolarising.blogspot.com/2010_12_01_archive.html • http:// news.ripley.za.net/2012/08/uncategorized/angolas-new-generation-gets-say • http://www.findingdulcinea

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Kodutöö lahendamine
9
doc

Kodutöö lahendamine

cm (laius) kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast , mis töötab sagedusel f = 6,8 GHz. Leida: Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala , kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on 8 kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D = 10 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on 0,1 kraadi ja vertikaaltasandil 5 kraadi? Ülesanne nr.2. Asukoha määramiseks kasutatakse kauguste vahe meetodit. Raadiomajakate vaheline kaugus on 56 km Kui kauguste vahe on 112 km, leida asukoha joone 5 punkti ja konstrueerida nende järgi kaks asukoha joont. Esitada joonis. Kuidas muutub asukoha joone asend, kui kauguste vahe määramisel ajalist intervalli mõõdetakse täpsusega = ±1 sec? Ülesanne nr.3.

Informaatika → Infohankesusteemid
46 allalaadimist
Infohankesüsteemid kodutöö
18
docx

Infohankesüsteemid kodutöö

kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast , mis töötab sagedusel f GHz. Leida: Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala σ, kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on φ kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D = 2 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on α kraadi ja vertikaaltasandil 10 kraadi? Ülesanne nr. 4. Impulssseire radari sondeeriv signaal on täisnurkne raadioimpulss. 1. Saatja impulssvõimsus P kW. 2. Radari keskmine sagedus on f GHz 3. Sondeeriva impulssi kestvus τ μsec 4. Antenni suunadiagrammi laius horisontaaltasandil α kraadi nivool 3dB. 5. Antenni võimendus G dB 6. Radari objekti hajumispindala on σ ruutmeetrit

Informaatika → Infohankesusteemid
18 allalaadimist
Infohankesüsteemide kodutöö
12
doc

Infohankesüsteemide kodutöö

kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast, mis töötab sagedusel f GHz. Leida: Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala , kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D= 2 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on kraadi ja vertikaaltasandil 10 kraadi? Ülesanne nr. 4. Impulssseire radari sondeeriv signaal on täisnurkne raadioimpulss. 1. Saatja impulssvõimsus P kW. 2. Radari keskmine sagedus on f GHz 3. Sondeeriva impulssi kestvus sec 2 4. Antenni suunadiagrammi laius horisontaaltasandil kraadi nivool 3dB. 5. Antenni võimendus G dB

Informaatika → Infohankesusteemid
40 allalaadimist
Spikker
2
doc

Spikker

Kui määrata mingile Burg'i meetod ehk maksimaalse entroopia meetod võimsuse spektraaltihedus 10. Diskreetaja signaali Fourier' rida ja võimsuse 0 sagedusele vastava lekkimisega spektri pealehe kasutab AR-mudeli parameetrite arvutamiseks ette ja On palju reaalseid signaale, mille matemaatiline spekter 6. Digitaalfiltrid: FIR ja IIR; prototüübid laius poole võimsuse tasemel (3 dB pinge järgi), taha ennustamise vigade ruutude summat.

Informaatika → Digitaalne spektraalanalüüs
83 allalaadimist
Veebistuudium arendus ASP NET
212
docx

Veebistuudium arendus ASP.NET

veebisirvijas välja täpselt samasugune, kui leht, kus neid pealehti kasutatud ei ole. Tegemist on vahendiga, mis on mõeldud arendajatele produktiivsuse tõstmiseks. Pealeht erineb tavalisest ASP.NET lehest selle poolest, et tema laiendiks on .master, lisaks muudele elementidele kirjeldatakse temas, kuhu võib panna programseid elemente ning kood pärineb klassist System.Web.UI.MasterPage. Järgnevalt loomegi ühe lihtsa pealehe tavaline.master, kus näitame, kuhu tekivad lehekülje päis, menüü ning üks piirkond, kuhu aspx lehed saavad oma funktsionaalsuse paigutada. <%@ Master Language="C#" AutoEventWireup="true" CodeFile="tavaline.master.cs" Inherits="tavaline" %> Minu esimene pealeht

Informaatika → Veebiprogrammeerimine
26 allalaadimist
Side konspekt 2020- eksami kordamisküsimused
45
docx

Side konspekt 2020 / eksami kordamisküsimused

dBd refers to the antenna gain with respect to a reference dipole antenna. A reference dipole antenna is defined to have 2.15 dBi of gain. So converting between dBi and dBd is as simple as adding or subtracting 2.15 according to these formulas: dBi = dBd + 2.15 dBd = dBi - 2.15 Specifying antenna gain in dBd means that the antenna in question has the ability to focus the energy x dB more than a dipole. 24. Kuidas leitakse antenni kiirguse pealehe laius In a radio antenna's radiation pattern, the main lobe, or main beam, is the lobe containing the higher power. This is the lobe that exhibits the greater field strength. The beamwidth of the antenna is the width of the main lobe, usually specified by the half power beam width (HPBW), the angle encompassed between the points on the side of the lobe where the power has fallen to half (-3 dB) of its maximum value.

Informaatika → Side
79 allalaadimist
Nimetu
575
docx

Nimetu

samasugune, kui leht, kus neid pealehti kasutatud ei ole. Tegemist on vahendiga, mis on mõeldud arendajatele produktiivsuse tõstmiseks. Pealeht erineb tavalisest ASP.NET lehest selle poolest, et tema laiendiks on .master, lisaks muudele elementidele kirjeldatakse temas, kuhu võib panna programseid elemente ning kood pärineb klassist System.Web.UI.MasterPage. Järgnevalt loomegi ühe lihtsa pealehe tavaline.master, kus näitame, kuhu tekivad lehekülje päis, menüü ning üks piirkond, kuhu aspx lehed saavad oma funktsionaalsuse paigutada. <%@ Master Language="C#" AutoEventWireup="true" CodeFile="tavaline.master.cs" Inherits="tavaline" %> Minu esimene pealeht

Informaatika → Informaatika
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun