spet- siaalne materjal), 3- deidvudi totu, 4- auru toru, 5- veetoru, 6- vööripoolse tihendus- rõnga kinnitus, 7- tihendusrõngas, 8- tihend, 9- sõuvõll, 10- laagrite puksid, 11- vee äravoolutoru. Joon. 9.22. a) deidvudseade: 1- sõukruvi, 2- deidvudi toru, 3- puks, 4- laagrimaterjal, 5- veejaotusrõngas, 6- vee väljalaskeotsik, 7- ahterpiigi vahesein,.8- võlli kate, 9- võll, 10- tihendi survepuks, 11- tihend, 12- vee pealeandmise otsik, 13- ahtertääv, 14-. Mutter või keevitatud äärik, 15- pidurdusrõngas; b) deidvudilaagrid: 1- puks, 2- bakautliistud, 3- hoideribad, 4- erikummist plaadid, 5- vintkinnitus, 6- kumm või kaprolaan. Vundamendid. 14 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus
momendiga kõigil suurtel mootoritel pingutatakse hüdraulilise rakisega hüdraulilise tungrauaga ( tungraua kolb keeratakse ankrupoldi otsa teisepoole kolbi juhitakse hüdroõli ja sellega venitatakse polt pingaalla ja samas keeratakse kinnitusmutter peale. Peale hüdro – õli pealeandmise lõpetamist jääbki ankrupolt vajaliku pinge alla) Vajadus ankrupoltide kasutamiseks: Mootori töötamisel tekivad erinevad pinged ja nendekspingeteks on: inertspinged (põhjus kolvi üles – alla liikumine) väände ja paindepinged (põhjus normaaljõu N poolt tekitatud ) Kuna antud jõumomentide poolt tekitatud pinged on suunalt ja suuruselt muutuvad suurused ( pingete tekitajad on ise ka suunalt ja suuruselt muutuvad )
ja nende termodünaamiline tasakaal. Termilise NOx teke intensiivistub, kui temperatuur ületab 1300oC. Ka spontaanne NOx tekib paremini kõrgel temperatuuril. Reaktsioonide kulgemiseks vajalik aeg on väga lühike - 0,001-1 s. Lämmastikoksiide tekib rohkem, kui kasutatakse liiga suuri põlemisõhu koguseid (liigõhutegur >>1,0). Lämmastikoksiidide teket saab vähendada põlemisõhu koguste vähendamisega ja põlemistemperatuuri alandamisega ning kütuse ja põlemisõhu pealeandmise reguleerimisega koldesse. Tänapäeval on kasutusel nn. Low-NOx põletusseadmed, milledes vähendatakse lämmastikoksiidide teket kütuse vahelduva pealeandmisega kolde eri punktidesse ning kütuse ja põlemisõhu suhte optimeerimisega. Nendes seadmetes toimub põlemine mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja võrreldes tavaliste kolletega pikema aja jooksul. Põlemisel tekkinud ja keemiatööstusest eraldunud lämmastikoksiidide kõrvaldamiseks suitsugaasidest
annaabi.ee 
