Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2.Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite,kvantide kaupa. 6. mis on aatomi põhiolek? Elekton on siis madalaimal, tuumale kõige lähedasemal orbiidil 7.mis on aatomi ergastatud olek? Ergastatud olek on selline olek, kus elektron aatomis on viidud kõrgemale energeetilisele tasemele/orbiidile. 8.Millal aatom kiirgab kvandi? Kui elektron siirdub ( langeb) kõrgemalt (s.t suurema peakvantarvuga) orbiidilt madalamale, siis kiirgub 9. Millal aatom neelab kvandi? Üleminekul madalamalt kõrgemale, siis neelatakse kvant. 10.Kui suur on kiiratava (neelatava) kvandi suurus? Kvandi energia on võrdne elektronide energia vahega vastavalt orbiitidel 8aatomi energiale vahega vastavates olekutes)
raadiusega. Iga elektronioleku määravad 4 kvantarvu: 1. Reakvantarv n 2. Orbitaalkvantarv l = 0,1 ... n – 1 3. Magnetkvantarv m = -l ... l (NAGU LAMMAS) oleneb, mis pidi pöörleb 4. Spin s = +/- 0.5 Kehtib W.Pauli printsiip: Ühes aatomis ei saa olla kahte ühesuguse kvantarvuga elektroni. Bohri kvanttingimuse ja De Brogbie võib määrata elektroni orbiidi raadiuse. Valemist on näha, et elektroni orbiidi ümbermõõt on võrdeline peakvantarvuga n ja elektroni lainepikkusega Λ. 2 *r=n*Λ Laser Kaasaegne aatomimudel võimaldas luua uut tüüpi valgusallika – laseri. Laser loodi 1960. Aastal. Laseritel on mitmeid eeliseid teiste valgusallikate ees: 1) Annavad kitsaid kiirte kimpe, hajumisnurgaga 10-5 radiaani. 2) Laseri valgus on rangelt monokromaatne – ühe kindla sagedusega, üht värvi. 3) Võimaldavad väga suurt võimsust, lühiaegselt ulatub võimsus kuni 1014 W / cm2
Keemia mõisted Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Tuumalaeng Elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. See jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronide väliskiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon laenguga aatom või aatomite rühmitus. Molekul molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Aatommass aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes; tähis Ar. Mool ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu aineosakesi; tähis n, ühik mol. Molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol.
kaks erineva spinnkvantarvuga elektroni, mis moodustavad elektronipaari. Orbitaalidekuju ja energiatasemed Aatomi elektronkate on kihilise ehitusega. Iga järgmise kihi elektronid on eelmistest kõrgemal energiatasemel, iga järgmise kihi elektronid on tuumast kaugemal, iga järgmise kihi samasuguse kujuga orbitaalid on suuremad eelmise kihi orbitaalidest. Igale kihile vastab kindel arv orbitaale, kuhu elektronid võivad paigutuda, igale orbitaalile mahub maksimaalselt 2 elektroni. Kindla peakvantarvuga kihte tähistatakse ka tähtedega K (n=1), L (n= 2), M (n = 3) jne. · s-orbitaalid on kerakujulised: Igal energiatasemel/kihil on üks sfäärilise kujuga s-orbitaal. Vesiniku aatomis on elektronpilve maksimaalne tihedus 0.53 Å kaugusel tuumast. Järgmiste tasemete s-orbitaalidel on suuremad mõõtmed. Joonis 12.2 s-orbitaal Alates teisest energiatasemest (n = 2) (L-kihist) on võimalikud ka kolm p-orbitaali.
määrab ära elektroni energia peanivoo ja tema orbitaali kauguse tuumast mida suurem on n, seda suurem on elektroni potentsiaalne energia ning seda kaugemal tuumast ta liigub sama n-väärtusest omavad elektronid asuvad kõik samal energia peanivool - samas elektronkihis! 2) orbitaalkvantarv l = 0 ; 1 ; 2 ; 3 (n - 1) seotud peakvantarvuga määrab ära energia alanivood peanivoo piires, orbitaali kuju ning tüübi: l=0 s - orbitaal -6 l=1 p - orbitaal ruumiline "kaheksa"
2 (x,y,z) - lainefunktsiooni ruudu sõltuvus ruumikoord.-dest : iseloomustab elektroni esinemise tõenäosust tuuma ümbritsevas ruumis – koordinaadistikus ja koordinaattelgede alguspunktiks on aatomituum Peakvantarv n - mistahes täisarvul. väärtused 1 … - määrab elektronorbitaali energia ja iseloomustab elektroni tõenäoseimat kaugust tuumast. Orbitaalkvantarv l - täisarvul. väärtused 0, 1, 2 … (n-1) - määrab orbitaali kuju (koos peakvantarvuga) Magnetkvantarv ml - posit. või negat. täisarvul. väärtused vahemikus ml = -1, -2, … 1, 0, -1, -2 … Spinn-kvantarv e. spinn: +1/2 või -1/2 näitab, kas elektroni magnetmoment on magnetvälja suunaline või on ta sellega risti. Erineva spinniga elektronide olemasolu kahekordistab elektronide arvu, mis mahub mingile konkreetsele orbitaalile. Aatomite elektronkihtide mahutavus: Pauli printsiip (W.Pauli, 1925) aatomis ei saa olla kahte täpselt ühesuguses energiaolekus asuvat, s.t
asendit kihis määrata, kuid iga kiht koosneb orbitaalidest ehk tõenäosuspivedest, kus tõenäoliselt leidub igal ajahetkel üks või kaks elektroni . Elektroni võimalikke orbiite ja seega ka aatomi olekuid võib tuumast alates loetleda täisarvudega n = 1, 2, 3, ... Vastavat numbrit n nimetatakse orbiidi peakvantarvuks , mis määrab elektroni ja koos sellega ka aatomi energia ning elektroni orbiidi raadiuse. Kui elektron siirdub ( langeb ) "kõrgemalt", s.o. suurema peakvantarvuga orbiidilt "madalamale ", siis kiirgub kvant . Aatomi ergastamine ehk üleminek suurema energiaga olekusse võib toimuda vastava energiagakvandi neelamisel aga ka muul viisil energiat saades ( elektriväli, temperatuur ). Aatomid kiirgavad ja neelavad valgust ainult kindlatel lainepikkustel, igale keemilisele elemendile vastab iseloomulik lainepikkuste seeria. Kvantide energia on üheselt määratud energianivoode vahega.
.. ; 7 . moodustavate aatomite tsentri vaheline kaugus, Orbitaalkvantarv l määrab ära energia suurusjärk 0,1 nm), energia E0 (energia, mis eraldub alanivoo (elektronalakihi) peanivoo piires, orbitaali keemilise sideme moodustumisel, sama suur energia kuju ning tüübi. Seotud peakvantarvuga, kulub sideme lõhkumiseks) ja valentsnurk (nurk kahe keemilise sideme vahel). võimalikud väärtused 0 ; 1; ...; n-1 . Kovalentse sideme tekkemehhanism Vaatamata kahele kattumispiirkonnale on -side Kovalentne side aatomite vaheline side, mis tekib
annaabi.ee 
