eesti esimeseks kutseliseks literaadiks, kes pole muu ametiga leiba teeninud. 10 aastaga kirjutas ta 15 raamatut. Lugejad võtsid Vilde kiiresti omaks. On öeldud, et pärast Jannseni on Vilde see, kes õpetas eesti rahvast lugema. Vildet kritiseeriti aga aatepuuduses, sopakirjanduse soetamises ja rahva maitse rikkumises. Kriitikale on Vilde aga vastanud järgmiselt: ,,Ma püüan oma juttudes aega, elu ja inimsei kirjeldada, nagu nad tõesti on, mitte nagu nad olla võiksivad, olema peaksivad või nagu neid paleusline luule teha tahaks. Ma ei kata kirjeldatava aja, elu ja inimeste vigasdi mitte kinni: niisama vähe salgan ma headus, mis neil tõesti olemas on. ma võtan tüki aega, tüki elu ja salga inimesi oleva aja, sellel kujul ja tegumoel, mida nad tõesti kannavad. Mis võin mina selle ette, et näidataval ajal muhud, elul paised, inimestel kärnad küljes on?" See oli realisti loomingukreedo. Kirjanduslikus praktikas, oma teostes,
Võetakse üle keelelised iseärasused (nt imiteeritakse originaalis esinevat kõnepruuki). Võib esmapilgul tunduda võõristav. ,,Ent nad [Dolittle ja Sophie] elasid siiski läbi ka õige äreva hetke, kui üks isand (...) päris, kas nad pole ehk teel üht meest ja looritatud näoga naist juhtunud nägema. (...) ,,Paar miili tagasi käänasivad küll ühed välja pääle ära," vastas ta [Dolittle], püüdes talumehe kombel kõnelda. ,,Aga nüid peaksivad nad minu rehkendamist mööda juba õite kaugel olema."(Hugh Lofting: Doktor Dolittle'i tsirkus. Tln, 1982. Tlk. Ester Heinaste) Tõlge võib olla: sisuline,s.t. põhirõhk on sisu adekvaatsel edastamisel. Originaalteksti iseärasused kohandatakse tõlkekeele vajadustega (nn vaba tõlge, parafraas).Luuletõlked (Jüri Üdi: Selges eesti keeles) ,,Love is the bone and sinew of my curse.The vase, reconstructed, housesThe elusive
sajandi hiljem, kui see nt Soomes aset leidis. Eesti ajakirjandus 19.-20. saj vahetusel Hariduse osatähtsus Tulenevalt vastutusest avalikkuse ees rõhutasid ka eesti ajalehed, kuivõrd tähtis on haritud ajakirjanik. Olevik kirjutas: "Ilma tubli hariduseta ei ole kuskil teisel põllul nii raske tähtsaks saada kui just ajakirjanduses" (Olevik 22.1.1890). Sakala aga arutles: ""Grazd." nõuab, et odavate ajalehtede toimetajad, kellede töösid rahvas loeb, peaksivad ühe eksami ära tegema." Kui juba jalgrattasõitjailt eksamit nõutakse, peaks rahvalehe väljaandmise õiguse saama ka vaid eksami kaudu. (Sakala 26.6.1896). Postimees juhtis sellele tähelepanu juba kümme aastat varem: "Kui nüüd mõistmata mehikesed toimetajate toolide pääl /---/ rahvale teatusi võõriti seletavad, siis on selle tegevuse tagajärg tingimata kahjulik" (Postimees 14.11.1887). Avaliku arvamuse esindamisel tunnetasid ajakirjanikud asjatundlikkuse vajadust:
annaabi.ee 
