KK minister võib vähendada veehaarde sanitaarkaitselal 30 m, kui vett võetakse üle 10m3 ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud. Veekaitsevöönd Taimekaitsevahendiga on keelatud pritsida Veekaitsevööndis: Ei tohi pritsida · Lähemal kui 20m Läänemere,Võrtsjärve,Lämmijärve,Peipsi ja Pihkva järve veepiirist · Lähemal kui 10m teiste järvede,veehoidlate,jõgede,ojade.allikate, peakraavide,kanalite ning maaparandussüsteemi eesvoolude veepiirist · lähemal kui 1m alla 10km2 valgalaga maaparandusüsteemi eesvoolu veepiirist Seemnete puhtimine Seemnete töötlemine taimekaitsevahenditega. Spetsiaalne või selleks kohandatud seade Lubatud märgpuhtimine, spetsiaalse seadme korral ka selleks sobiva preparaadiga kuivpuhtimine Puhtimiskoht peab olema 50 m kaugemal elamust, loomakasvatushoonest
taimekaitsevahendi pakendi märgistusel on märge, et seda võib kasutada taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal. Veekaitsevööndis on juhul, kui kasutatava taimekaitsevahendi pakendi märgistusel ei ole märgitud suuremat puhvertsooni, kooskõlas ,,Veeseaduse" § 29 lõikega 2 keelatud taimekaitsevahendit pritsida lähemal kui 20 meetrit Läänemere, Võrtsjärve, Lämmijärve, Peipsi ja Pihkva järve veepiirist, 10 meetrit teiste järvede, veehoidlate, jõgede, ojade, allikate, peakraavide ja kanalite ning maaparandussüsteemide eesvoolude veepiirist ning 1 meeter alla 10 km 2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolu veepiirist § 5. Taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuded seemnete puhtimise korral Seemneid puhitakse spetsiaalse või selleks tööks kohandatud seadmega. On lubatud märgpuhtimine. Spetsiaalseadme ja kuivpuhtimiseks ettenähtud taimekaitsevahendi kasutamise korral on lubatud kuivpuhtimine.
vees üle kahe korra;*ei tohiks kuivenduskraavide ega -dreenide vett juhtida suublasse (jõkke, järve, merre) otse, vaid läbi looduslähedase puhasti - kraavilodu, puhvertiigi vms.;*on ka kogujakraavidele vaja rajada kraavilodusid, et kinni püüda vees liikuvat taimetoitaine- ja org. aine rikast heljumit;*on maaparandustööde ajal tarvis kraavi ühele kaldale jätta vähemalt 1 m laiune kaitseriba - põõsastik või puistu: niisuguse riba peaks rajama ka olemasolevate peakraavide äärde. 56. Milliseid abinõusid on uuritud ja mõnedes maades kasutatakse biogeenide väljakande vähendamiseks kuivendatud alalt? Looduskeskkonnale negatiivsete mõjude vähendamiseks on nüüdisajal uuritud mitmesuguseid tehnoloogiaid, mis võimaldavad efektiivsemalt lahendada korraga mitmeid keskkonnakaitselisi probleeme. Nende abinõude eesmärk on lokaliseerida ja reguleerida toitainete väljakannet, säilitada ökoloogilist stabiilsust, suurendada looduslikku mitmekesisust
1990. a. talumaaparanduse algus 1995...2000.a Maailmapanga abirahaga peaveejuhtmete korrastamine (maksumus 15 miljonit dollarit) 2005...2006.a. 160 miljonit kr. RAK meetme 3.4 raames maaparandusehitistesse; 2007...2013. Meede 1.8 kus kavandatakse 80..90 miljonit krooni aastas investeeringuid. Maaparanduse ajalugu Eestis: II aastatuhande algus e. m. a. alepõllundus 1650 kraavkuivendus Tallinnas 1769 Saaremaal sooaladekuivendus, peakraavide võrk 1820 Läänemaal latt- ja kividrenaaz 18191839 koostati Liivimaa kaart, mis andis võimaluse planeerida tegevust suurematel aladel 1853 ehitati 1,8 ha savitorudrenaazi 1869 Jakobsoni raamat ,,Teadus ja seadus põllul" mis propageeris eesti keeles kuivendust 1897 Liivi ja Eestimaa Maakultuuri büroo esimene maaparandusalane projekteerimisfirma Eestis 1910 Tooma Sookatsejaama asutamine 1927 asutati esimene veeühing
annaabi.ee 
