lohukesed. Need on löögikraatrid, mille põhjas on näha meteoriidi löögijälgi ning neist on kogutud meteoriidikilde. 1970. aastate lõpul ja 80. aastatel asuti pihustunud meteoriitse aine ja selle leviku iseärasuste tundmaõppimisele ja ümbruskonna soosetetes leiduvate plahvatusel ümbersulanud pinnase ja kivimiosakeste - klaasjate kerakeste leviku jälgimisele ning dateerimisele. raater nr. 1 asub peakraatrist umbes 300 m edelas ja on kõrvalkraatritest suurim. Ta kujutab endast tugevasti võssakasvanud lohku läbimõõduga 39 m ja sügavusega 4 m. Kraater nr. 2/8 on kaksikkraater. Peakraatrist jääb ta 600 m kaugusele, lõuna-kagus suunas lamedale künkale ning on kujunenud kahe lähestikku langenud meteoriidi kokkupõrkel maapinnaga. 2. kraatri põhjapoolse laiendi läbimõõt on 25 m ja lõunapoolse laiendi läbimõõt 76 m, sügavus on 3,5 m (nõgu on puhas ja hästi vaadeldav). Sealt leidis I
selle kiirus 10 -20 km/s.Meteoriidi massiks pakutakse 20 kuni 80 tonni. Olles 5 - 10 km kõrgusel, lagunes meteoriit ja sadas maapinnale tükkidena, millest suurim tekitas 110 m läbimõõduga 22 m sügavuse kraatri ja 8 väiksemat 12 kuni 40 m läbimõõduga 1 - 4 m sügavused kraatrid. Tõenäoliselt pole veel siiani kõiki kraatreid leitud. Kaali meteoriit langes sinna vähemalt neli tuhat aastat tagasi, kuivõrd peakraatrist on radiosüsinikumeetodiga dateeritud üle kolme tuhande aasta vanust orgaanilist ainet (kalibreerimata vanus 3390±35 14C aastat tagasi, kalibreeritud vanus ühe sigma puhul ehk 68-protsendilise tõenäosusega oleks 37403640 aastat ehk 17401640 aastat e.Kr.). Väikekraatritest on dateeritud puusütt, mille vanuseks saadi kuni 2920±240 aastat. Uuringute põhjal võivad kraatrid olla ligikaudu isegi 7500 aastat vanad, kui dateerida kraatrist välja paiskunud pinnast ning kivimiosakesi
mandriosa ainus tegevvulkaan. Egmont ( joonis 6) on tegevvulkaan Uus-Meremaal. Ta on 2518 m kõrge. Egmont hakkas kujunema 70 000 a. tagasi. 35 000 a. tagasi moodustus koonus, mis on sarnane praeguse mäega. 25 000 a. tagasi selle koonuse põhjaosa purunes, millest tuli laavat. Hangunud laava katab 200 ruutkilomeetrit sügavusega vähemalt 30 meetrit. Egmont on pursanud vähemalt 8 korda viimase 6000 aasta jooksul, enamik neist pursetest on olnud plahvatuslikud ja toimusid peakraatrist. Kaks kõrvalpurset tekitasid kaks mäge. Egmonti viimane purse toimus 1755 a. Krakatau ( joonis 7 ja 8)on tegevvulkaan Indoneesias, Sunda väina saarel. Vulkaani kõrgus on 813m. August 1883 toimus erakordselt tugev purse, mis hävitas suurema osa saarest ja purskas 80 km kõrgusele vulkaanilist tuhka. Purske ajal tekkinud hiidlaine tekitas suuri purustusi ja hukutas Jaava ja Sumatra rannikul 36 000 inimest. Kilauea asub Hawaii kõige suuremal saarel
atmosfääri kirde suunast kiirusega 15-45 km/s, maapinnani jõudes oli selle kiirus 10-20 km/s. Meteoriidi massiks pakutakse 20 kuni 80 tonni. Olles 5-10 km kõrgusel, lagunes meteoriit ja sadas maapinnale tükkidena, millest suurim tekitas 110 m läbimõõduga 22 m sügavuse kraatri ja 8 väiksemat 12 kuni 40 m läbimõõduga 1-4 m sügavused kraatrid. Tõenäoliselt pole veel siiani kõiki kraatreid leitud. Kaali meteoriit langes sinna vähemalt neli tuhat aastat tagasi, kuivõrd peakraatrist on radiosüsinikumeetodiga dateeritud üle kolme tuhande aasta vanust orgaanilist ainet. Väikekraatritest on dateeritud puusütt, mille vanuseks saadi kuni 2920±240 aastat. Uuringute põhjal võivad kraatrid olla ligikaudu isegi 7500 aastat vanad, kui dateerida kraatrist välja paiskunud pinnast ning kivimiosakesi ümbruskonnasoodes. Meteoriidi põhimass plahvatusel pihustus ning seni on leitud vaid 0,5 kuni 28 g kaaluvaid meteoriitse raua tükikesi kõrvalkraatritest.4 2
annaabi.ee 
