Igaks võistluspäevaks määratakse ka žürii juhatus, mille esimeheks on peakohtunik . Start Starditsooni pikkus on 100 m, rajad on tähistatud punaste poidega, stardi-ala lõpetavad 2 valget lippu, mis paiknevad kummalgi pool distantsi. Kui veel starditsoonis oleva meeskonna paat või varustus saab viga, annab meeskonna liige probleemist märku käe tõstmisega. Starter või Arbiiter peatab sõidu. Arbiiter otsustab seejärel ettevõetavad meetmed, vajadusel Peakohtunikuga (Žürii esimehega) konsulteerides. Võistluse käik • Enne starti antakse 2-minutiline ettevalmistusaeg, sel ajal reastatakse võistluspaadid , paadi ninaga stardijoonel.. Paati hoiab õigel kaugusel ja sätib seda vastavalt joondaja käskudele paadisillal olev paadihoidja. • Mõni hetk enne starti süttib märgufooris punane tuli ja samal ajal kõlab starteri käsklus „Attention!"
Lõputsoon on värviline ala, mis märgib lähenemist lõpujoonele. Vehklemisplatvorm võimaldab publikul ja pressil mati paremini jälgida. Poodium ei tohi olla kõrgem, kui 50 cm. Turvatsoon on teist värvi ala, mis annab vehklejale märku, et ta on lähenemas poodiumiservale. Rada on kaetud libisemisvastase metalse võrguga. Võrk on maandatud seega löögid võrku punkte ei anna. Ajamõõtjad mõõdavad turniiri kestvust ja registreerivad torkeid. Kohtunikud (2) jälgivad koos peakohtunikuga võistluse käiku. Peakohtunik jälgib võistlusmääruste täitmist. Tehnika Vehklemisalade tehnika on sarnane. 2 põhitehnikat tuginevad lähteasendile: jalad põlvist kõverdatud, tagumine käsi üleval, relvaga käsi suunatud vastase poole . Mise-en-garde asend on nii kaitse, rünnake kui vasturünnaku algasend. Rünnak on pidev liikumine vastase suunas. Rünnak on kas otserünnak või kompleksrünnak. Käsi on väljasirutatud ja rünnakuga
Välja arvatud juhtumid, kui võistlema on jäänud ainult üks, võistluse juba võitnud sportlane: ei tohi lati kõrgust iialgi suurendada korraga vähem kui 5 cm kaupa; lati tõstmise vahemikku ei tohi võrreldes eelnevate kordadega iialgi suurendada. Käesolevat punkti ei rakendata juhul, kui võistlejad lepivad kokku asetada latt maailmarekordit ületavale kõrgusele. Üksi võistlema jäänud, võistluse juba võitnud sportlane võib kokkuleppel ala peakohtunikuga edasise lati tõstmise korra ise määrata. Mõõtmised: Kõrgus ja teivashüppes mõõdetakse lati kõrgust täissentimeetrites raja tasapinnast ristsuunas lati madalaima koha ülaservani. Lati asetamisel uuele kõrgusele tuleb kõik vajalikud mõõtmised teha enne hüppevooru algust. Rekordiürituste korral, kui latti on peale eelmist katset puudutatud, tuleb lati kõrgust kontrollida enne iga katset. Hüppelatt:
annaabi.ee 
