asteegid 2. Indiaanlasi leidub tänapäeval kõige rohkem Mehikos 3. Shamaan on Indiaanlastele nagu ravitseja kes ravib inimesi haigustest. Shamaanid on ka nagu mungad kes räägivad kõrkemate jõududega. 4. Indiaanlaste tuntumad pillid on trummid, kõristid, kõlistid ja viled. 5. Indiaanlastele tõid Ameeriklased keelpillid 6. Indiaanlaste tuntumad tantsud on kotkatants ja päikesesäratants. Päikesesäratantsus on tantsijad ehitud eredavärvilistest linnusulgedest rattakujuliste peakatetega, niinimetatud päikeseratastega, käes hoiavad nad sulgedega kaunistatud kõristeid ja väikeseid päikeserattaid. Tseremoonia juurde kuulub ka omapärane tants. Indiaanlaste küla:
käepigistus tavalisest lõdvem on. Tavaliselt tuleks siiski ulatada kaaslasele tugev, kuid mitte liiga jõuline käepigistus. Käepigistus tuleks ka alati vastu võtta muidu võib teist poolt solvata. Mehed võtavad tavaliselt kätlemiseks kindad käest, naised võivad aga kinda kätte jätta. Meestel ja naistel on veel erinev see, et kui inimene astub ruumi, siis harilikult tõuseb mees toolilt püsti-isegi kui tulija on meessoost- naine võib aga istuma jääda. Sama on ka peakatetega naised neid üldjuhul peast võtma ei pea, meeste puhul oleks see aga äärmiselt ebaviisakas, kui nad oma peakatet ei kergitaks. Meile tavapäraste meetmete kohaselt toimub tervitamine järgmiselt: noorem tervitab vanemat, mees naist, alluv ülemust, saabuja kohalolijat.
Mari-Liis Jänes VIIKINGID JA NENDE PEAKATTED MÜÜT VÕI TEGELIKKUS Essee Juhendaja: Anneli Rumm, MA Tallinn 2018 Essees annab töö autor ülevaate, kas piltidel kujutatud viikingite peakatted- kiivrid on müüt või tegelikkus tänapäevase popkultuuri tingimustes. Tänapäeva popkultuuris on viikingitest kujunenud inimeste teadvusesse valeinformatsioon seoses nende peakatetega. Allpool annab töö autor ülevaate mõnedest valearusaamistest ning tõendite olemasolust või mitte. Inimeste teadvuses on pildid pikkadest ja tugevatest meestest, sarved turritamas uhkelt nende kiivritelt kui kiirustati lahingusse ning hävingut külvama viikingid. (Trafford, Pluskowski, 2007, 58). Viikingitest sõjamehed, kes muistsetel aegadel võtsid ette pikki merereise rüüstamisteks ja samuti ka kauplemiseks, kandmas sõjakiivreid sarvede või
Daam pidi olema õrn ja habras, kui õievars, kõndima hõljudes maad peaaegu puudutamata, jalad pisikesed, sõrmed pikad ja peened. Kael nagu luigel, kuldkiharad puusadeni jne JUUKSED Abielunaised pidid oma juukseid varjama Juukseid kandsid abielunaised kinnisesse soengusse panduna Tihtipeale punutistena, lahtiste kiharatega käisid ainult noored meheleminekueas tüdrukud.Kuna kirik käskis aga naistel juuksed kinni katta kompenseeriti seda uhkete peakatetega KOSMEETIKA Iluideaal oli heledate juuste ja nahaga naine Naha valgendamiseks kasutati jahu, lupja, kriiti ja isegi pliid. Samuti oli kindel veendumus, et valgendavalt mõjub valge liilia juuretinktuur. Heleda näonahaga taheti aga eelkõige teistele märku anda, et naine ei osale välitöödel. Huultel kasutati taruvaiku. Kui huultele taheti ka värvi anda, pigmenteeriti vaiku marjadega Kasutati ka õrnroosat põseruuzi, milleks olid tõenäoliselt metsamarjad, kuid tihtipeale ka
Idamaade mõjul levis turban, hakati kandma ka barreti eelkäijat. 11 Peakatted olid väga mitmekesised, sageli kanti erinevaid peakatteid üheaegselt. Juuksed kaeti õhukese võrguga ning selle peale seoti ümber pea ja lõua alt läbi lai pael. Sageli kanti väikest äärteta kübarat. Levinud oli ka nn nunna peakate valgest riidest linikuga kaeti pea, laup, lõug, kael ja õlad. Seda kanti ka koos teiste peakatetega. Halva ilmaga kandsid naised pika sabaga kapuutsi. Naiste kapuutsi saba ots oli ümmargune. Hilisgootika rõivastust mõjutas saja-aastane sõda (1337-1453) Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Vähenes erinevus eri rahvuste rõivastuse vahel. Linnaelanikud said üha enam vabadusi, selle tulemusena muutus rõivastus luksuslikumaks. Moodi hakkas dikteerima Prantsusmaa. Rõivaste lõiked arenesid tunduvalt, kujunesid välja kõik tänapäeval kasutatavad põhilõiked. 14. saj
annaabi.ee 
