tiivutud) putukad. Jalad pikad, tugevate hambuliste küünistega. Nad on kohastunud eluks karvade ja sulgede vahel ja toitumiseks peremehe verest. Emaskärblaste ühekaupa sündivad vastsed on kohe nukkumisvalmis. Eestis on tavaline metsades elav põdrakärbes, kes ründab ka inimest. 64. Surusääsklased - Magevee põhjaloomastikus, vastsed paar mm kuni paar cm pikkused, silinderja pehma kehaga, kõva peakapsel, tõeliste jalgadeta, paar ebajalga.tegutsevad põhjasettes, taimedel mudatorukestes, vees liiguvad küljelt küljele viseldes, mitut värvi, osad punased, mitmsugused toitumisviisid. Nukk liikumisvõimeline, ujub kestumiseks pinnale, valmikud ei toitu, ainult parvlevad vee või kalda kohal, emased munevad vette ja surevad. N: harilik surusääsk e.tümmisääsk, hironomiid. Pistesääsklased N: hallasääsk, laulusääsk. 65. habesääsklased, kihulased, pistesääsklane, surusääsklased
just sellel ajal. Liikidel, kellele lest on vaheperemees arvukus sessoonselt palju ei muutu, nemad võivad vaheperemehes entsüsteeritult aastaid lõpp-peremeest oodata. 21 3.2. Leitud helmintide üldiseloomustus 3.2.1. Klass Nematoda Nematoodid on silindrilised, enamasti väga peenikesed ja nende keha on üleni kaetud painduva, elastse kutiikulaga. Ümarusside keha eesots on kaetud peakapsliga, mis toetub tihedast kutiikulast sisetugiskeletile. Peakapsel koosneb kahest peamisest osast kühmjaist paksendeist ja liikuvatest huultest. Tavaliselt on kõik nematoodid lahksugulised loomad. Munakestadega kaetud munad väljutatakse suguava kaudu. Vastsed kestuvad neljal korral, minnes pärast iga kestumist üle järgmisesse arengujärku. Neljanda arengujärgu vastsetest arenevad noored isas- või emasloomad. Väga sageli ei sarnane vastsed täiskasvanutega. (Zenkevits, Naumov et al, 1981) 3.2.1.1
(Onychophora) jalgade võrdlus Vähkide jalad: Jalad kaheharulised. Üheharuste jalad: jalad lülistunud (6 lüli). Küüsikloomade jalad: Iga jalg kujutab endast tegelikult keha seina lülistumata väljakasvu, mis lõpeb kahe nõrga küünisega. Loeng: Putukad 49. Putukate (Insecta) ja loimurite (Tardigrada) võrdlus: ehituse ja eluviisi põhijooned Putukad: ehitus: Kolm eristunud kehapiirkonda: pea, rindmik (thorax) ja tagakeha (abdomen). Peakapsel on ühes tükis: ei tõmbu kokku ega veni välja. Peas paar liitsilmi (farsettsilmad) ja nende vahel tihti kolm täppsilma. Üks paar tundlaid. Ülalõuad, alalõuad ja (teise paari alalõugadest liitunud) alahuul (labium); lisaks suu kohal pea paaritu jätkena ülahuul (labrum) ja suus hüpofaarünks (hypopharynx). Nii alalõua kui alahuule külgedele kinnituvad mitmest lülist koosnevad, tundlate moodi kobijad. Suised võivad olla mitut moodi kohanenud: haukamiseks, mälumiseks,
annaabi.ee 
