tavaline peakapsaski. Ta kasvab kuivadel klibustel ja liivastel rannavallidel natuke veepiirist ülalpool. Taime jämedad lihakad juured ulatuvad aga sügavale, soolase vee piirkonda. · KIRJELDUS Ära tunda pole aga teda ilmselt kellelgi keeruline. Üldkujult meenutab ta kapsast, kes elab teisel aastal ja kasvatab parajasti seemneid. Tal on küllaltki tihe suur kobarõisik, milles on lugematul arvul valgeid õisi. Kuid peamine, mis teeb ta sarnaseks ka peakapsaga on lõhna ja maitse kõrval lahtede värvus. Merikapsa lehed on täiesti sinakashallid. Huvitav on ka see, et üheltki merikapsa osalt ei leia me ühtegi karva, neid lihtsalt polegi seal. Merikapsas on väga kena nii mererannal kui ka peenras. Valged lõhnavad õied asuvad suurtes sarikjates õisikutes ning loovad tugevaid värvilaike. Dekoratiivsed on ka viljad ning suured sinaka kirmega kaetud lehed. · LEVIK JA ELUPAIK Levik :
Eestis on valge peakapsas nii kasvupinna, kogutoodangu kui ka tarbimise ulatuse poolest köögiviljade hulgas esikohal. Peakapsaid tarvitatakse väga mitmeti nii värske salati- kui keeduköögiviljana, hapendatuna, konserveerituna, mahlaks töödelduna jm kujul. Hapendamiseks sobib eelkõige valge peakapsas; punast peakapsast kasutatakse selle jaoks vähem. Punane peakapsas sarnaneb väliskujult ja bioloogilistelt iseärasustelt valge peakapsaga. Kõrge antotsüaani sisalduse tõttu on selle taime kõik maapealsed organid punakas- kuni sinivioletsed. Punase peakapsa pead on väga tihedad ega lõhene kasvamisel. Punane peakapsas erineb valgest peakapsast lehtede punase kuni sinakasvioletse värvuse poolest. Lehtede värvus on tingitud rakumahlas esinevast antotsüaanist. Pea on valge peakapsa omast väiksem, kuid tihedam ja kõvem, mille tõttu säilib talvel hästi
Tavaliselt on lehed kaetud sinakashalli vahaja kirmega. Kapsapea ise on heleroheline. Punane peakapsas Sarnaneb väliskujult ja Sisaldab C-, E-, Punast peakapsast Punane peakapsas bioloogilistelt K- ja U-vitamiini. kasutatakse talub öökülmi ilma iseärasustelt valge salatiteks, kahjustusteta. peakapsaga. Kõik selle marineerimiseks, taime maapealsed osad garneerimiseks on punakas- kuni sinivioletsed. Pea on valge kapsa omast väiksem ent tihedam ja kõvem. Kähar peakapsas Erineb peakapsast oma Sisaldab rohkelt Kasutatakse Rohke
Sügisel talub kähar peakapsas lühiajaliselt kuni 8 kraadi külma Kähar peakapsas sisaldab rohkem: - valku, - süsivesikuid, - mineraalaineid (kaaliumi, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi), - C-vitamiini kui teised peakapsad. 100 grammi annab 25 kcal energiat. Õrnakoelist, hea maitse ja suure toiteväärtusega käharat peakapsast tarvitatakse toiduks värskelt analoogselt valge peakapsaga. Eriti sobib: - suppide, - ühepajatoitude, - hautiste valmistamiseks. Toorsalatite koostisse sobib vähem. Rohke valgusisalduse tõttu ei sobi hapendamiseks 59. Lillkapsa olulisus. vitamiine: - C-vitamiini 7075 mg%, - B-grupi ja - PP-vitamiine. Mineraalainetest sisaldab: - kaaliumi, - fosforit, - kaltsiumi,
annaabi.ee 
