Juurekübar- juure tippus, katab ja kaitseb kasvukuhikut. Kasvuvööde- juure osa, kus kasvavad noored juurerakud suuremaks. Imevvööde- 2-8 mm pikkune osa, mille moodustavad juurekarvad. Juurekarvad- hangivad mullast vet ja toitaineid. Kujunevad juure pindmiste rakkude väljasopistumise tulemusena. Juure pikenemisega tekkivad uued ja vanad kärbuvad. -juurekarva eluiga 2-10 päeva. Külgjuurte vööde- Osa kus moodustuvad külgjuured, mis omakorda harunevad. -samasugune ehitus nagu peajuurel. Juurte harunemine on tähtis, kuna mida suurem on juurestik, seda rohkem saab taim eluksvajalikku vett ja lahutsunud aineid. Osmoos-kui vesi liigub läbi poolläbipaistva kile kangema lahuse poole. Poolläbipaistev kile- juurekarva rakumembraan koos selle vastu liibunud tsütoplasmaga. - Vesi liigub mööda juurerakke edasi ja jõuab juurekeskosas paiknevatesse puidusoontesse. Juurerõhk- Kui juurtekarvade poolt imetud vett tuleb puidusoontesse pidevalt juurde ja see
kolmandal aastal), pärast tolmlemist hiliskevadel (juuni alguses). Käbide seemnesoomused on puitunud, paksenenud või on neil tipus paksenenud kilp (apofüüs). Kattesoomused on redutseerunud. Seemned on tiivaga või tiivata © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 27 (seedermännid) ja asuvad kahekaupa seemnesoomuste hõlmas vastavates õnarustes. Juurestik on mändidel hästi arenenud: sügavale tungival peajuurel on palju külgjuuri. Paljudele männiliikidele on iseloomulik suur valgusenõudlikus ja vähene nõudlikus mullastiku suhtes ja kserofüütsus. Männi perekonda kuulub ligi 100 liiki. Eestis kasvab looduslikult neist vaid üks, introdutseerituna kasvatatakse aga üle 15 liigi. Männi perekond jaotatakse kaheks alamperekonnaks: Haploxylon (okkad on 5-kaupa kimpudes, ristlõikes kolmnurksed, üheainsa kiudsoonte kimbuga) ja Diploxylon (okkad on lühivõrsetel 2...3-kaupa kimbus, ristlõikes
· Käbid (seemned) valmivad järgmise aasta sügisel (mõnedel liikidel aga ka kolmandal aastal), pärast tolmlemist hiliskevadel (juuni alguses). Käbide seemnesoomused on puitunud, paksenenud või on neil tipus paksenenud kilp (apofüüs). Kattesoomused on redutseerunud. Seemned on tiivaga või tiivata (seedermännid) ja asuvad kahekaupa seemnesoomuste hõlmas vastavates õnarustes. · Juurestik on mändidel hästi arenenud: sügavale tungival peajuurel on palju külgjuuri. · Mändide puit on värvuselt kelekollakast maltspuidust eristatava kollakas- või punakaspruuni lülipuiduga, mis hakkab tekkima peale 40. eluaastat. Männi puit on vaigukäikude rohkuse tõttu väga vaigune. Käikudes liikuv rõhu all olev vaik kaitseb puud haiguste ja kahjurite vastu. · Enamik männiliike on suure majandusliku tähtsusega, sest nende väga hinnalist puitu
annaabi.ee 
