Inimesel on viis meelt, milledeks on siis nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine ja maitsmine. Ümbritsevast maailmast saame teada just läbi nende viie meele. Just meelte kaudu tuleb informatsioon elektrilise signaalina otse peaajju. Informatsiooni kandjaks ongi neuronite aktsioonipotentsiaali erutused närviahelates. Näiteks kujutised, mida me ümbritsevast maailmast näeme, tekivad ju tegelikult meie peades ( mitte mujal ), sest info jõuab meelteelunditest elektrilise signaalina peajju mitte kuhugi mujale. Seega ümbritsev maailm ei ole tegelikult päris reaalne. See on aju taasloodud projektsioon, mis eksisteerib neuronite võrgustikel. Seda näitab väga selgesti neurofüsioloogia. Neuronid vahetavad informatsiooni üksteisega läbi sünapsite. Näiteks kujutised või helid tekivad ju meie peades ( ajus ), mitte sellest väljaspool. Seda, et aju loob ümbritsevast maailmast virtuaalse tegelikkuse, ongi tegelikult see ,,puuduv lüli
Inimesel on viis meelt, milledeks on siis nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine ja maitsmine. Ümbritsevast maailmast saame teada just läbi nende viie meele. Just meelte kaudu tuleb informatsioon elektrilise signaalina otse peaajju. Informatsiooni kandjaks ongi neuronite aktsioonipotentsiaali erutused närviahelates. Näiteks kujutised, mida me ümbritsevast maailmast näeme, tekivad ju tegelikult meie peades ( mitte mujal ), sest info jõuab meelteelunditest elektrilise signaalina peajju mitte kuhugi mujale. Seega ümbritsev maailm ei ole tegelikult päris reaalne. See on aju taasloodud projektsioon, mis eksisteerib neuronite võrgustikel. Seda näitab väga selgesti neurofüsioloogia. Neuronid vahetavad informatsiooni üksteisega läbi sünapsite. Näiteks kujutised või helid tekivad ju meie peades ( ajus ), mitte sellest väljaspool. Seda, et aju loob ümbritsevast maailmast virtuaalse tegelikkuse, ongi tegelikult see ,,puuduv lüli
Inimesel on viis meelt, milledeks on siis nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine ja maitsmine. Ümbritsevast maailmast saame teada just läbi nende viie meele. Just meelte kaudu tuleb informatsioon elektrilise signaalina otse peaajju. Informatsiooni kandjaks ongi neuronite aktsioonipotentsiaali erutused närviahelates. Näiteks kujutised, mida me ümbritsevast maailmast näeme, tekivad ju tegelikult meie peades ( mitte mujal ), sest info jõuab meelteelunditest elektrilise signaalina peajju – mitte kuhugi mujale. Seega ümbritsev maailm ei ole tegelikult päris reaalne. See on aju taasloodud projektsioon, mis eksisteerib neuronite võrgustikel. Seda näitab väga selgesti neurofüsioloogia. Neuronid vahetavad informatsiooni üksteisega läbi sünapsite. Näiteks kujutised või helid tekivad ju meie peades ( ajus ), mitte sellest väljaspool. Seda, et aju loob ümbritsevast maailmast virtuaalse tegelikkuse, ongi tegelikult see „puuduv lüli
annaabi.ee 
