B12. 7 Peajalgsed Peajalgsete keha on jaotunud pea ja kereosaks. Suu ümber paiknevad pikad iminappadega varustatud kombitsad. Üks tavalisematest peajalgsetest on harilik seepia (Sepia officinalis). Liikumiseks paiskavad peajalgsed mantliõõnde imetud vee läbi lehtri välja. Veejuga lükkab looma edasi tagumine ots ees. Peajalgseil on suhteliselt suur aju ja keerukas närvisüsteem. Neil on keerukas "intelligentne" käitumine. Peajalgseil on suhteliselt kõige suuremad silmad loomariigis, millega nad näevad väga hästi. Maitset tunnevad nad kombitsatega. Toituvad peamiselt kaladest. Peajalgseil on tumedat pigmenti tootev tindinääre, mille juha avaneb tagasoolde. Veri sisaldab vaseühendeid, mistõttu värvub õhu käes siniseks. Hingamiselunditeks on üks paar mantliõõnes paiknevad lõpuseid. Peale
Neil on tavalise ühe asemel kolm südant, millest üks pumpab verd laiali üle kogu keha, ülejäänud kaks aga spetsiaalselt lõpustesse. Veri pole peajalgsetel mitte punane, vaid hapnikuga küllastunult tumesinine, venoossena aga kahvatusinine. Vere niisugune värvus on tingitud sellest, et peajalgsete veres on hemoglobiini asemel hemotsüaniin, mille koostises sisalduv vask tingibki vere sinise värvuse. Hingamiselunditeks on neil üks paar mantliõõnes paiknevaid lõpuseid. Mõningail peajalgseil on uimed. Peajalgseil on suhteliselt suur ning hästi arenenud aju, mida ümbritseb kõhrkapsel ja keerukas närvisüsteem. Nad on ainsad selgrootud, kelle peaaju katab kõhreline kapsel (kõhrkude). Neil on keerukas "intelligentne" käitumine. Peajalgsete kehas on tindinääre. Tindinääre paikneb soole tagaosa lähedal ja on sellega ühenduses. Vajaduse korral paiskavad nad välja portsu tinti, mis muudab vee sogaseks ja võimaldab vaenlase eest põgeneda või saaki jahtida
· Peajalgsetel on ruumiline nägemisvõime ja nad suudavad eristada värve. · Neil on papagoi nokka meenutavad lõuad ja hõõrel, mille ehitus sarnaneb teo hõõrla ehitusele. · Nokaga suudavad peajalgsed tükeldada oma saaki, mis koosneb põhiliselt karpidest, vähkidest ja kaladest. · Organid suubuvad kotisarnase keha ruumikasse mantliõõnde. · Peajalgsed kuuluvad kõige kiiremate mereelanike hulka. · Peajalgseil on suhteliselt kõige suuremad silmad loomariigis, millega nad näevad väga hästi. · Maitset tunnevad nad kombitsatega. · Toituvad peamiselt kaladest. 13 · Väikesed ja suuremad peajalgsed on maitsvad friteeritult, täidisega, salatis, rammusa kastmega või pikantses marinaadis. Kalmaar · Kalmaarid elavad parvedena Vahemeres ja Atlandi ookeanis Põhjamerest kuni Angolo
annaabi.ee 
