kuulutatud Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja moodustatud töörahva valitsus, mis oleks Eestisse kutsunud Nõukogude Liidu väed. Eesti politsei ja peastaap olid aga võimalikust riigipöördekatsest informeeritud, kuid kuupäeva ei teatud, mis tõttu olid nad teinud eeltööd ning kõrvaldanud suure hulga mässu korraldamises osalenud kommuniste. Esmajärjekorras oli plaan vallutada Tondil asunud sõjakool, mis asus sel ajal Tondi kasarmutes, seejärel kitsarööpmelise raudtee peajaam Tallinn-Väike ja inseneriväe pataljon Nõmmel. Sõjakooli ründas üks kõige suurematest lööksalkadest esialgu olid edukad ent kui avati vastu tuli põgenesid ründajad. Juhkentali kasarmute vallutamine ebaõnnestus. Sõjaministeeriumi vallutamiseks planeeritud 23-meheline löögiüksus riietatud Eesti sõjaväe mundrites, alustasid rünnakut kell 5:25. Vastupanu tõttu mässajad põgenesid
võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Ülestõus pidi algama 1. detsembri hommikul kell 5.15. Ülestõusnutel oli käes üle 250 erineva relva. Arvati, et töölised ning sõdurid ühinevad ülestõusuga ning koos haaratakse võim Tallinnas enda kätte. Järjest üritati vallutada sõjakool, kaitseväe kasarmud, sõjaministeerium, Lasnamäe sõjalennuväli ja lennuväedivisjon, Auto-Tanki divisjon, kitsarööpmelise raudtee Tallinn- Väikse peajaam, peapostkontor, politsei ratsareserv, eeluurimisvangla, Toompea võimuasutused ning Balti jaam. Vallutuste ajal tapeti suurel hulgal nii kommuniste kui ka eestlasi, kuid enamus vallutuskatseid ei läinud korda. Et Tallinna aktsioon oli kogu riigipöördekatse seisukohalt keskse tähtsusega, siis jätsid kommunistid selle läbikukkumise järel ära planeeritud väljaastumised Tartus ja mujal Eestis. Pärnus toimus eraldi kooliõpetaja Jaan Rea organiseeritud mäss. 1
Spetsifikatsiooni detaile: · Seadmed jagavad omavahel ühist edastuskanalit · Päised ja juhtimisinformatsioon moodustavad umbes 20% kogu andmevoost · Sagedusvahemik 2 400 kuni 2 483,5 MHz jagatakse 79 kanaliks, millest igaühe ribalaius on 1MHz · Andmekanal muudab sagedusvahemikku 1600 korda sekundis · Iga kanal on jagatud ajapiludeks kestusega 625 ms · Pikovõrgus on üks peajaam (master) ja kuni 7 alamjaama (slave) 1 · Peajaam edastab signaali paarisarvuliste ajapilude ajal ja alamjaamad paaritute ajapilude ajal · Paketi pikkus võib olla kuni 5 ajapilu suurune · Iga pakett mahutab kuni 2745 bitti andmeid · Pikovõrgus kasutatakse kahesugust andmeedastust: sünkroonne ühendusega edastus (synchronous connecton oriented SCO)
Spetsifikatsiooni detaile: · Seadmed jagavad omavahel ühist edastuskanalit · Päised ja juhtimisinformatsioon moodustavad umbes 20% kogu andmevoost · Sagedusvahemik 2 400 kuni 2 483,5 MHz jagatakse 79 kanaliks, millest igaühe ribalaius on 1MHz · Andmekanal muudab sagedusvahemikku 1600 korda sekundis · Iga kanal on jagatud ajapiludeks kestusega 625 ms · Pikovõrgus on üks peajaam (master) ja kuni 7 alamjaama (slave) 1 · Peajaam edastab signaali paarisarvuliste ajapilude ajal ja alamjaamad paaritute ajapilude ajal · Paketi pikkus võib olla kuni 5 ajapilu suurune · Iga pakett mahutab kuni 2745 bitti andmeid · Pikovõrgus kasutatakse kahesugust andmeedastust: sünkroonne ühendusega edastus (synchronous connecton oriented SCO)
annaabi.ee 
