antud teljega paralleelse ja masskeset läbiva telje suhtes ning teine liige on keha massi ja telgedevahelise kauguse ruudu korrutis. I z=Iz1+md2 44. Mis on peainertsteljed? Mis on tsentraalpeainertsteljed? 1. Kui keha (süsteemi) kõik kolm tsentrifugaalinertsmomenti võrduvad nulliga, siis tema telgi nimetatakse peainertstelgedeks koordinaatide alguspunktis. 2. Inertsmomente peainertstelgede suhtes nimetatakse peainertsmomentideks. 3. Keha masskeskmest lähtuvaid peainertstelgi nimetatakse tsentraalpeainerts-telgedeks. 4. Inertsmomente tsentraalpeainertstelgede suhtes nimetatakse tsentraalpeainertsmomentideks. 45. Kuidas asetsevad peainertsteljed ühtlase ümarplaadi korral, kui see pöörleb ümber z-telje, mis läbib küll plaadi keskpunkti, kuid on kinnitatud plaadiga viltu (mitte risti)? Mööda ümarplaadi sümmeetriatelgi, lisaks plaadi sümmeetriatasapinnaga risti. 46
suunast? Kuidas sõltub kineetiline energia liikumise suunast? 251. Sõnastada Königi I teoreem. Valem. Süsteemi (jäiga keha) kineetiline moment liikumatu punkti suhtes on võrdne vektorsummaga masskeskme liikumishulga momendist selle punkti suhtes, kui masskeskmesse koondada kogu süsteemi mass, ja süsteemi kineetilisest momendist pöörlemisel ümber masskeskme kui ümber paigal oleva punkti. 252. Milliseid telgi nimetatakse Königi telgedeks? Peainertstelgi? 253. Mis on süsteemi kineetiline moment tsentri suhtes? 254. Sõnastada süsteemi kineetilise momendi muutumise teoreem. Valem. Süsteemi mingi liikumatu punkti suhtes võetud tuletis aja järgi on võrdne kõigi süsteemile rakendatud välisjõudude momentide geomeetrilise summaga sama punkti suhtes. L0 = M 0 ( Fv ) dt 255. Panna lühidalt kirja järeldused süsteemi kineetilise momendi teoreemist. Vt. 268-273. 256
suunast? Kuidas sõltub kineetiline energia liikumise suunast? 251. Sõnastada Königi I teoreem. Valem. Süsteemi (jäiga keha) kineetiline moment liikumatu punkti suhtes on võrdne vektorsummaga masskeskme liikumishulga momendist selle punkti suhtes, kui masskeskmesse koondada kogu süsteemi mass, ja süsteemi kineetilisest momendist pöörlemisel ümber masskeskme kui ümber paigal oleva punkti. 252. Milliseid telgi nimetatakse Königi telgedeks? Peainertstelgi? 253. Mis on süsteemi kineetiline moment tsentri suhtes? 254. Sõnastada süsteemi kineetilise momendi muutumise teoreem. Valem. Süsteemi mingi liikumatu punkti suhtes võetud tuletis aja järgi on võrdne kõigi süsteemile rakendatud välisjõudude momentide geomeetrilise summaga sama punkti suhtes. L0 = M 0 ( Fv ) dt 255. Panna lühidalt kirja järeldused süsteemi kineetilise momendi teoreemist. Vt. 268-273. 256
Keha inertsmoment mingi telje suhtes võrdub summaga, milles üks liige on inertsmoment antud teljega paralleelse ja masskeset läbiva telje suhtes ning teine liige on keha massi ja telgedevahelise kauguse ruudu korrutis. I z = I z1 + md 2 237. Mis on peainertsteljed? Mis on tsentraalpeainertsteljed? Kui keha (süsteemi) kõik kolm tsentrifugaalinertsmomenti võrduvad nulliga, siis tema telgi nimetatakse peainertstelgedeks koordinaatide alguspunktis. Keha masskeskmest lähtuvaid peainertstelgi nimetatakse tsentraalpeainertstelgedeks. 238. Kuidas asetsevad peainertsteljed ühtlase ümarplaadi korral, kui see pöörleb ümber z-telje, mis läbib küll plaadi keskpunkti, kuid on kinnitatud plaadiga viltu (mitte risti)? Peainertsteljed peavad lähtuma plaadi keskpuktist ükskõik mis suunas. 239. Kuidas asetsevad peainertsteljed ühtlase varda korral, mis on kinnitatud pöörlemistelje (z-telje) külge viltu, kusjuures telg läbib varda otspunkti?