Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Rahvakalender on Eestis siiani kasutusel ja väga tähtsal kohal. Muinasajal sai alguse ka Taarausuliste liikumine Eestis algas Eesti Vabariigi algaastatel. Algatajaks peetakse psühhiaatrit Juhan Luigat, kes huvitus soome-ugri rahvaste ja idamaade usunditest. Koos käima hakati 1925, taarausu peaideoloogiks kujunes major Kustas Kirschbaum-Utuste ja tema kirjanikust abikaasa Marta Utuste. Taarausk on säilinud Eestis siiani, küll mitte laiemalt tunnustatud usuna kuid siiski väiksemates ringkondades viljeleva religioonina. Kokkuvõtteks võiks öelda et muinasusundist on Eesti tänapäeva ühiskonda tulnud üsna mitmeid kombeid, kuigi me iga päev sellele ei mõtle, on nad siiski pärit väga pika aja tagant.Muinasajast ei ole pärit vaid uskumused ja kombed vaid ka mitmeid kasulikke asju
Arvati, et eesti oma usk on hävinud ja see tuleb uuesti luua. Kuna rahvausku peeti iganenuks ja kasutuks, kujundati välja uued taarausulised rituaalid ja traditsioonid. 2. TAARA USU AJALUGU Taarausuliste liikumine Eestis algas Eesti Vabariigi algaastatel. Algatajaks peetakse psühhiaatrit Juhan Luigat, kes huvitus soome-ugri rahvaste ja idamaade usunditest. Koos käima hakati 1925, taarausu peaideoloogiks kujunes major Kustas Utuste ja tema abikaasa Marta Utuste.1926. aastal teatas Tallinnas Väike-Pärnu maanteel elav mehaanik Kullama, et ta jõudnud juba umbes kakskümmend aastat tagasi selgusele, et ainsam õndsakstegev usk on lootus Taara, Kalevipoja ja Linda sisse.Major Kustas Utuste (Kirschbaum) eestvedamisel kogunes 1925. aastal Tallinnas seltskond, kes huvitus Eesti oma usust ja nimetas end taaralasteks
Praegu on Eesti Vabariigis registreeritud kaks taarausuliste usulist ühendust, Päikese Hiis ja Tarbatu Hiis. Enne Teist maailmasõda olid taaralaste ühendustena olemas peale Tallinna Hiie ka Pühajõe Hiis Võrumaal ja Kose Hiis Harjumaal. Ajalugu Taarausuliste liikumine Eestis algas Eesti Vabariigi algaastatel. Algatajaks peetakse psühhiaatrit Juhan Luigat, kes huvitus soome-ugri rahvaste ja idamaade usunditest. Koos käima hakati 1925, taarausu peaideoloogiks kujunes major Kustas Utuste ja tema kirjanikust abikaasa Marta Utuste. 1930 ilmus taarausuliste ajakirja Hiis esimene number, kus esitleti taarausu aluseid. 1931 kinnitati usuühingu "Hiis" põhikiri ametlikult, asutamiskoosolek toimus mais 1932, esimeheks valiti major Jaan Org. Ühingul oli juhatus ja Tarkade Koda, kuhu kuulus 9 eluks ajaks valitavat askot. 1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 171 taaralast, nende arv suurenes järk-järgult;
annaabi.ee 
