manufaktuuridesse tööle 20 000 hugenotti, rajas tugeva sõjaväe · Friedrich III kroonis end 1701 Preisi kuningaks, tuli troonile Friedrich I nime all, lõi Preisi Teaduste Akadeemia, rajas Prantsusmaa eeskujul õukonna · Brandenburgi kuurvürstiriigist saab Preisi kuningriik, pealinnaks Berliin · Võimule sai Friedrich Wilhelm I ehk Sõdurkuningas oli absolutistlik valitseja, lõi suure ja tugeva sõjaväe, kõrgeim võimuorgan oli Peadirektoorium ehk tubakakolleegium (juhtis finantsmajandust, sisehaldust), viis sisse koolikohustuse (1717), rakendas protektsionistlikku majanduspoliitikat, rajas manufaktuure) · Võimule sai Friedrich II ehk Friedrich Suur ehk Vana Fritz valgustatud valitseja, kergendas talupoegade olukorda, rajas uusi külasid ja juurutas kartulikasvatust, lasi ehitada Sanssouci lossi, edendas kooliharidust, osales Austria pärilussõjas trooni üle ja
(1675. Rootsi vägede purustamine) Friedrich III suutis läbi suruda enda kuulutamise kuningaks. (Friedrich I). Ta lõi 1700. Preisi Teaduste Akadeemia. Friedrich Wilhelm I 1713-1740 Preisi absolutistliku kuningavõimu looja, kes läks ajalukku Sõdurkuningana. Ta lõi suure sõjaväe. ° Marsisamm ° Sõjaväelise hariduse nõudmine ° Garnisonid armee paremaks majutamiseks ja toitlustamiseks üle maa. Pööras suurt tähelepanu riigiaparaadi täiendamisele, kõrgeim võimuorgan oli Peadirektoorium, mis juhtis finantsmajandust, sisehaldust, sõjaväe varustamist. Ka kuningas ise osales valitsemisasjade korraldamisel. Majanduspoliitikas rõhutas kaubandusbilansi tähtsust. Keelas importkangaste kasutamise. (protektsionistlik majanduspoliitika) Haridusalal pidas vajalikuks õpetada lugemisoskust. 1717. kehtestati üldine koolikohustus. Õpetajateks oli eelkõige allohvitserid. 1740-1786 Friedrich II Valgustatud absolutism. Juhtis riiki ise, suhtus eitavalt parlamenti jt esinduskogudesse
Omaette vaatamisväärsus oli kuninga kaardivägi, mis koosnes üle kogu Euroopa värvatud eriti pikakasvulistest meestest. Loonud Preisimaa hiigelarmee, ei osalenud kuningas ometigi üheski vallutussõjas. Siingi oli põhjuseks Friedrich Wilhelmi kasinus ja kokkuhoidlikkus: vallutussõjad nõudnuks suuri kulutusi nii rahas kui elavjõus. Kõrvuti Preisimaa armeega arendas Friedrich Wilhelm välja ka Preisi bürokraatiasüsteemi, mille keskseks asutiseks kujunes 1723 loodud peadirektoorium (Generaldirektorium). Kuningas ise langetas oma otsused ainuisikuliselt, saates need kuulsates sinistes ümbrikutes (Blauen Briefe) ministritele täitmiseks, nõudes neilt mitte nõuannet vaid kuulekust. Provintsiaalametnikkond seati ametisse põhimõttel, et ükski ametnik ei töötaks oma kodupaigas. Riigiametnikud allutati kindlale teenistuskorrale. Kuningas ise peksis kepiga mehi, kes näisid talle Berliini tänavatel jõude hulkuvat. Tema lemmikväljendiks oli ,,Mitte targutada!"
annaabi.ee 
