vahemikus 150...210 cm. Kasvuregulatsiooni harvade kõrvalekallete tõttu võib esineda veelgi erandlikuma kasvuga inimesi. Suurtes piirides võib varieeruda ka inimeste kehakaal (mass). Keskmine kaal meestel on 65 (70) kg, kuid võib varieeruda ka mitmesaja kiloni. Teadaolevalt on kõige raskem mees kaalunud 559 kg. 3. Peaaj u maht Aju maht on väga oluline inimese evolutsiooni analüüsimisel. Aju maht on inimese evolutsioonis suurenenud, kuid ka tänapäeval elavatel inimestel varieerub aju maht tunduvalt. Keskmise euroopa mehe aju mahuks loetakse tavaliselt 1400 cm3, naistel on see ca. 10 väiksem. Paljudel "mitteeuropiididel", näiteks eskimotel, on aju maht keskmiselt suurem, samal ajal kui Austraalia aborigeenidel on see inimestest kõige väiksem, ligikaudu 1300 cm3. Aju mahu otseseid seoseid
lühike suurvarbapainutaja - A: kuupluult, lateraalselt talbluult, K: suurvarbale lühike varvastepainutaja - A: kandluult, K: 2.-5. varba lülidele 3. Närvisüsteem koosn.: NÄRVISÜSTEEM SOMAATILINE NS AUTONOOMNE NS KESKNS PIIRDENS SÜMPAAT NS PARASÜMP NS SELJAAJU PEAAJ SELJAAJ PEAAJU- - TSENTR PERIF TSENTR PERIF U U NÄRVID NÄRVID neuron - närvirakk; dendriidid, keha - tuum, aksonid; ehit. järgi jagun.: uni-, bi-, multipolaarsed, püramiidsed, funkts. järgi jagun.: sensoorne, lülineuron (vahend.), motoorne neurogliia - närvitoes; gliiarakud; toite-, tugi-, kaitse-, sekretoorne funkts.
reguleerimine; tahtele allumatu) kesknärvi- piirdenärvisüsteem süsteem (reguleerib liikumiselundite (kontrollib kogu tööd ja võtab vastu infot elutegevust) välismaailmast) sümpaatiline parasümpaatiline NS NS peaaj seljaaju peaajunärvid seljaajunärvid u 5 SÜMPAATILINE NS PARASÜMPAATILINE NS laienevad silmapupillid ahenevad kiireneb hingamine aeglustub kiireneb südame töö aeglustub tõuseb vererõhk langeb ahenevad veresooned laienevad
annaabi.ee 
