a. Sealt algas kirjanduslikku noorsugu koondav tegevus ja ühisväljaannete toimetamine. 1901. aastast viibis Suits suviti Soomes, kus tegutses järelaitajana saksa keeles. Sealt sai ta väärtuslikke kogemusi ja uusi tutvusi. 1903. a heideti Suits Koidula mälestusõhtu korraldamise pärast ajutiselt koolist välja, kuid lõpetas sellegipoolest 1904 gümnaasiumi kuldmedaliga. Samal sügisel astus ta Tartu Ülikooli, kust läks 1905. a üle Helsingi ülikooli. Oma stuudiumi peaaineteks valis ta üldise kirjandusloo ja esteetika, soome keele ja kirjanduse ning rahvaluule. Ta ei unistanud siiski vaid filoloogi karjäärist, vaid mõttes oli ka ilukirjanduslik looming ja ajakirjanikutöö. Samal aastal ilmus Helsingis tema debüütkogu ,,Elu tuli". Õpingute kõrvalt kulus tal palju aega ka Noor-Eesti tegevuse organiseerimisele ja rühmituse väljaannete toimetamisele, sest 1905. aastaks oli Suitsust saanud selle kirjanduslik-kultuurilise rühmituse vaimne juht
Eva Lootsar oskas hästi saksa keelt. Ta oli suure huumorimeelega. Teda peeti emalikuks ja heaks nõuandjaks. Eva Lootsarit tuntakse ka kui ilutegijat, kellel oli peen kunstimaitse, hea stiilitunne ja rikas fantaasia. Ta on õppinud Paide Eraühisreaalgümnaasiumis, Tallinna Konservatooriumis ning Tartu Lasteaednikkude Seminaris. Pärast lasteaiakasvataja kutse omandamist suundus Eva Lootsar taas õppima, nüüd juba Tartu Ülikooli ajaloo-ja filosoofia teaduskonda. Peaaineteks olid pedagoogika ja inglise keel. Samal ajal õppis Eva Lootsar ka Tartu Nais seltsi Majapidamiskoolis. Inglise keele õppimise eesmärgil sõitis Eva Lootsar 1930. aastal Londonisse, kus töötas kaks aastat jõukas inglise peres lastekasvataja koduabilisena. Töökäik Taas Eestis, töötas Eva Lootsar aasta müüjana raamatukaupluses, seejärel juhataja- kasvatajana H. Kubu Tütarlaste Eragümnaasiumi juures asuvas eralasteaias. Aastail 1935-36 juhatas ta oma eramänguringi
Eva Lootsar oskas hästi saksa keelt. Ta oli suure huumorimeelega. Teda peeti emalikuks ja heaks nõuandjaks. Eva Lootsarit tuntakse ka kui ilutegijat, kellel oli peen kunstimaitse, hea stiilitunne ja rikas fantaasia. Ta on õppinud Paide Eraühisreaalgümnaasiumis, Tallinna Konservatooriumis ning Tartu Lasteaednikkude Seminaris. Pärast lasteaiakasvataja kutse omandamist suundus Eva Lootsar taas õppima, nüüd juba Tartu Ülikooli ajaloo-ja filosoofia teaduskonda. Peaaineteks olid pedagoogika ja inglise keel. Samal ajal õppis Eva Lootsar ka Tartu Nais seltsi Majapidamiskoolis. Inglise keele õppimise eesmärgil sõitis Eva Lootsar 1930. aastal Londonisse, kus töötas kaks aastat jõukas inglise peres lastekasvataja – koduabilisena. Töökäik Taas Eestis, töötas Eva Lootsar aasta müüjana raamatukaupluses, seejärel juhataja- kasvatajana H. Kubu Tütarlaste Eragümnaasiumi juures asuvas eralasteaias. Aastail 1935-36 juhatas ta oma eramänguringi
Algkooli läksid lapsed tavaliselt 7.aastaselt. Samuti toi- mus osa õppetööst vabas õhus. Kirjutamiseks kasutati vahatatud puutahvlikesi, millele kraabi-ti tähemärke stiilusega, ühest otsast terava ja teisest otsast lameda pulgaga. Koolitöö algas tavaliselt väga vara hommikul, õpilased käisid kodus lõunal ja läksid siis kooli tagasi. Järgmine etapp oli grammatikuse kool.Siiajõudes oli laps tavaliselt 12-13 aastane. Lõpetati see etapp tavaliselt 16 aastasena. Peaaineteks olid kirjandusteoste lugemine ja arut- lus, kreeka ja ladina keele kirjalikud ja suulised tööd. Pärast grammatikuse kooli lõpetamist läks noormees riitori juurde kooli, kelle üles- anne oli anda oma õpilasele kogum võtteid, et neid ette valmistada poliitilise ja kohtuoraatori praktiliseks tegevuseks. Kui noormees oli oma õpingud lõpetanud, sai ta selga mehetooga ja sageli saatis isa ta seejärel välismaale teadmisi täiendama. Eristati nelja liiki kunste:
aastaselt. Samuti toi- mus osa õppetööst vabas õhus. Kirjutamiseks kasutati vahatatud puutahvlikesi, millele kraabi-ti tähemärke stiilusega, ühest otsast terava ja teisest otsast lameda pulgaga. Koolitöö algas tavaliselt väga vara hommikul, õpilased käisid kodus lõunal ja läksid siis kooli tagasi. Järgmine etapp oli grammatikuse kool.Siiajõudes oli laps tavaliselt 12-13 aastane. Lõpetati see etapp tavaliselt 16 aastasena. Peaaineteks olid kirjandusteoste lugemine ja arut- lus, kreeka ja ladina keele kirjalikud ja suulised tööd. Pärast grammatikuse kooli lõpetamist läks noormees riitori juurde kooli, kelle üles- anne oli anda oma õpilasele kogum võtteid, et neid ette valmistada poliitilise ja kohtuoraatori praktiliseks tegevuseks. Kui noormees oli oma õpingud lõpetanud, sai ta selga mehetooga ja sageli saatis isa ta seejärel välismaale teadmisi täiendama.
annaabi.ee 
