prooviti korraldada streike ja massirahutusi, mis pidid takistama iseseisvumist. Jaanuarikriis lahnes Boriss Jeltsini Tallinna visiidiga, millal ta kirjutas alla Baltikumi ja Vene NFSV hisavaldusele, millega tunnustatiksteise suvernsust. Keelas ra vene armeel relvade kasutamine vra riigi pinnal. Iseseisvusreferendum nitas, et suur enamik toetab iseseisva Eesti ideed, mis vlistas kik edasised vimalused kuuluda NSV koosseisu ja slmida liiduleping. Pdluste teeks vis olla ainult iseseisvus. EV lemnukogu kuulutas RESK korraldused ebaseaduslikeks. Augustiputi suhtuti Baltikumis negatiivselt, sest see ohustas vimalust iseseisvuda. Eesti iseseisvus taastati 20.august 1991 "otsus Eesti riiklikust iseseisvumisest" dokumendiga. Peale iseseisvumist lks Eesti le turumajandusele, viidi lbi rahareform. Suuresti kujundas Eesti majandust omandireform ja NSV suurpllumajanduse mberkujundamine talumajapidamisele tuginevale ssteemile. Suurenesid
motiveerivat atmosfri, mille tulemusena saavutatakse krge produktiivsus ja rohkem kasumit. Tsoorituste mistmiseks ja tiustamiseks on arendatud erinevaid motivatsiooniteooriaid. Maslow vajadustehierarhia on kige sagedamini kasutatud motivatsiooniteooria. See on ks tuntumaid sotsioloogiliste ja bioloogiliste vajaduste liigitusi. Selle teooria phjal vib jreldada, et inimeste vajadused on ksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese pdluste tipuks on eneseteostus. Maslow teooria kohaselt on inimvajaduste hierarhia jrgmine: 1. fsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; 2. turvalisusvajadus vajadus kaitstuse jrgi; 3. armastus- ja kuuluvusevajadus vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rhma ja tunda, et temast hoolitakse; 4. tunnustusvajadus vajadus teiste poolt vljendatava tunnustuse jrele; 5. eneseteostusvajadus vajadus saavutada kik see, milleks inimesel
osa inimestest, intellektuaalne eliit. lejnutel puuduvad vastavad snniprased eeldused. Seega peaks suurem osa inimsoost individuaalselt olema mistetud nnetuks jma. Ainsaks vljapsuks selliste inimeste jaoks oleks see, kui teadmist-omavad ja targad inimesed suunaksid neid oma teadmise alusel selle poole, mis nende jaoks hea on. Siit jreldus, et inimsoo ldise nnelikkuse nimel tuleks tal elada hiskonnana, kus inimsoo vimekam osa hoolitseks ka vhemvimeka enamuse loomupraste pdluste teostumise eest. iglane polis. Keskse poliitilise vrtusena ksitab Platon kreeka traditsiooni kohaselt iglust. Tema petus iglasest polis`est on esitatud Platoni kige tuntumas teoses Politeia. igluseks on inimese jaoks Platoni mratluse kohaselt teha endaomast, seda milleks ta loomult on sobivaim. Seega ksitleb tema petus iglasest polis`est ksimust, milline viks olla phjendatud rollide jaotus hiskonda moodustavate indiviidide vahel
annaabi.ee 
